Valgustus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '''See artikkel räägib valgustusliikumisest, -ideoloogiast ja -filosoofiast; valgusallikate kohta vaata artikleid Lamp ja Küünal.'' {{toimeta}} * Valgus oli oma...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
{{toimeta}}
* [[Valgus]] oli oma matemaatilise [[kuulekus]]ega ja häbematusega nende lemmikuks saanud. Nad rõõmustasid, et ta end enne murda lasi, kui
** [[Novalis]], "Ristiusk ehk Euroopa" (1799), Prantsuse Valgustuse teemal. Tõlkinud Toomas Rosin. Akadeemia nr 10/1997, lk 2077
9. rida:
** [[Doris Lessing]], "Vanglad, milles me vabatahtlikult elame". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 22/2018, lk 16
* <nowiki>[</nowiki>[[Georges Frédéric Parrot]]:<nowiki>]</nowiki> ''(Elavnedes, publikule, püsti.)'' Kas meie, inimsõbrad,
:Ja see on kõige ilusam.
* [[Meelis Friedenthal]], "Vaim masinas", Looming 8/2017, lk 1088-1102, lk 1091
* Teie, noored inimesed, ei tea, mida tahate. Jaa, jaa, ei tea. Teie ilm on trükimust ja
** [[Juhan Liiv]], "[[Vari (Liiv)|Vari]]", vana mõisahärra "jutlus nooremale"
* Peagi hakkas [[Chateaubriand]] ülistama [[keldid|keltide]] [[mets]]a alla kerkinud gooti [[katedraal]]e, samal ajal kui tänu [[Walter Scott]]ile, [[Victor Hugo]]le ja Eugene Emmanuel Viollet-le-Duc'i (1814-1879) restaureerimistegevusele võis kogu 19. sajand unistada oma keskajast, makstes nii [[Napoleon]]ile kätte tema valgustusliku teo eest, kui too lasi maha võtta [[Notre Dame]]'i tümpanoni, et imperaatorlik korteež saaks katedraali sisse marssida.
|