Juhan Liiv: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
38. rida:
* Liivi hullusemüüti on meil [[Tuglas]]e õhutusel tagantjärele põhjalikult ekspluateeritud. Nüüd on ülim aeg tähele panna Liivi tarkust – mõtleva luuletajana. Hulludest on maailm aina kubisenud, tarkust on tulnud pigem otsida tikutulega.
** [[Jüri Talvet]], [https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Juhan_Liiv&action=edit§ion=2 Juhan Liivi uus tulemine]. Vastused Pille-Riin Larmile. Sirp, 31. juuli 2014
* 1891. aastast pärineb Juhan Liivi jantlik allegooria "Ühe teise ilma kodaniku kepijoonistused planeet Marsi peal ehk väga imelikud nähtused maa peal nägemata asjadest", mis parodeerib [[Marss|Marsi]] elanike näitel Eesti ajakirjandust ja eestlaste jagunemist konkureerivatesse erakondadesse. Pamflett on kirjutatud vastuseks [[Eduard Vilde]] luuletaja-paroodiale "Suguvend Johannes", ja muuhulgas on siin juttu "sopandeid" kirjutavast kirjanikust, kes siirdub elama Marsile ega tulegi sealt enam tagasi. Liiv pidas ilmselt silmas Vilde pikemat viibimist [[Berliin]]is ja tema n.-ö. rahvusvahelise mehe mainet. Igatahes oli Liivi Marsi-kujutlus (millele järgnes pikem poleemika Vilde kirjatööde ümber) nii mõjuvõimas, et seda meenutatakse veel kümme aastat hiljemgi. 1901. aastast leiame ajalehe följetonisti sellekohase teate: "Ka kõneldakse, et sopakirjanik planeet Marsi pealt meie maakerale tagasi tulevat [---]." Näeme, et Mars on Eesti kirjanduslikus praktikas varakult paigutatud küllaltki ühemõtteliselt koomilise, "tõsise" kirjanduse vaatenurgast perifeerse stiilikihistuse hõlma.
** [[Toomas Haug]], "Tagasi perifeeriasse: Jüri Loigu elu Marsil". Looming nr 6/2012, lk 867
| |||