Dekadents: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * 1734. aastal avaldas prantsuse filosoof Charles de Montesquieu oma teose "Mõtisklusi roomlaste suuruse ja nende allakäigu põhjustest" ("Considérations sur les caus...'
 
Resümee puudub
1. rida:
 
* 1734. aastal avaldas prantsuse [[filosoof]] [[Charles de Montesquieu]] oma teose "Mõtisklusi roomlaste suuruse ja nende allakäigu põhjustest" ("Considérations sur les causes de la grandeur des Romains et de leur décadence"), mille mõjul hakati dekadentsi edaspidi seostama [[Vana-Rooma|antiikse Rooma]] langusega. Tasapisi kandus dekadentsi mõiste üle ka XIX sajandi alguse klassikalisi kaanoneid eirava [[kirjandus]]e arvustamisse ning esimesteks moodsateks "dekadentideks" osutusid romantilised [[luuletaja]]d.
* [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]] sidus dekadentsi negatiivse tähendusmahu oma endise iidoli [[Richard WagneriWagner]]i [[muusika]] ja isiksuse ümbermõtestamisega: Wagner oli tema meelest halb dekadent, sest ta pidas dekadentlikku stiili[[stiil]]i edumeelseks. Nietzschet ennast tuleks selle loogika kohaselt võtta kui head dekadenti, kes diagnoosis omaenese rikutud ("dekadentliku") maitse ausalt säärasena ja tegi sellest enesetuvastusest oma relva[[relv]]a edasises võitluses uue maailma[[maailm]]a eest.
* Nii nagu [[Jeesus]] Kristuse personaalne põrguskäik[[põrgu]]skäik oli surma[[surm]]a äravõitmise ja surmahirmusurma[[hirm]]u tühistumise eeldus kogu [[inimkond|inimkonna]] jaoks, nii saab ka Nietzsche personaalne dekadentsikogemus, mille ta oma isikus läbi elab ja ühtlasi ületab, eelduseks kogu inimkonna kultuurilisel uuenemisel. Nii umbes arvab ta ise.
* [[Egon Friedell|Friedell]] samastab dekadentsi loomisrahutuse endaga, julgusega[[julgus]]ega minna oma teed ja avastada uut, inimvaimu originaalsete hoiakute ja arengupotentsiaaliga. Dekadentsi kaudu sooritatakse elus ja kultuuris[[kultuur]]is paradigmaatilisi pöördeid. Dekadent ongi teisisõnu kõige puhtamat sorti looja oma tundliku hinge, näilise tujukuse ja esialgu haiglase mulje jätvate valikutega[[valik]]utega. Dekadendiks nimetatakse teda seetõttu, et ta teeb seda, mis erineb esiotsa massi[[mass]]i maitsest, ehkki mõne aja möödudes saab sellest tegutsemise üldine mõõdupuu.
* Õitsva tuberkuloosi[[tuberkuloos]]i käes vaevlev [[kunstnik]] kogus endasse esteetilist potentsiaali põhiliselt hästi söönud ja meditsiiniliselt valvatud keskkonnas. Alles seal tekkis õitsva tuberkuloosi ümber teatav kunstilisele kujundile[[kujund]]ile hädavajalik mänguruum. Vaeste vaevatute suletud varjupaigas see potentsiaal alanes. Randevuud põrgus, eksperimendid meelemürkidega, seksuaalsuse üledoseerimine saavutas kunstilise vastukaja selle eest piisavalt kaitstud publiku[[publik]]u olemas olles. Saatanlikud kired hakkasid esteetilist närvi erutama siis, kui saatanat[[saatan]]at võis juba võtta mingitmoodi mängukannina.
** [[Jaan Undusk]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/dekadentsi-tunnetuslikust-tahtsusest/ Dekadentsi tunnetuslikust tähtsusest]. Sirp, 8. september 2017