Moby Dick: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
23. rida:
* Kõik inimesed on [[elu]]s harpuuniliinidesse mässitud. Kõik on sündinud, poomisnöör kaelas, aga ainult siis, kui [[surm]] neid kiiresti ning ootamatult kutsub, saavad surelikud aru elu surnuksvaikitud, salakavalaist, alati varitsevaist ohtudest. Ja kui sa oled [[filosoof]], ei tunne sa ka püügipaadis rohkem [[hirm]]u kui [[kodu]]s kamina ees, kus su kõrval ei seisa mitte harpuun, vaid tavaline ahjuroop. (lk 316)
* "Pequodi" leiparda taga, mitte kaugemal kui nelikümmend sülda, õõtsus vees hiiglaslik spermatseedivaal nagu kummuli keeratud fregati kere, tema lai läikivsile eebenselg kiiskas päikesekiirtes otsekui [[peegel]]. Laisalt laineorus õõtsudes ja aeg-ajalt auru pursates nägi ta välja nagu kehakas [[väikekodanlane|pürjel]], kes pärast lõunat päikese paistel [[piip]]u suitsetab. (lk 317)
* [Laevakokk Villatort peab haidele jutlust:]
* Nahavõtmiseks tekile hiivatud surnud hai oleks peaaegu vaese Queequegi [[käsi|käe]] otsast hammustanud, kui ta korjuse mõrtsukalõugu kokku katsus suruda.
* Oo [[inimene]]! Imetle ja püüa vaalasarnaseks saada! Jää sinagi [[jää]]mägede vahel soojaks. Ela sinagi maailmas ilma sinna kuulumata. Ole [[ekvaator]]il jahe, hoia oma [[veri]] kuum poolusel. Oo inimene! Säilita igal aastaajal sulle omane temperatuur nagu Püha Peetri [[kirik]]u hiigelkuppel või suur vaal. (lk 341)
* Pingne ängistav hääletus sirutas kõiksust haarava kollase lootusena aegamööda ning vagusi oma mõõtmatud õielehed üle merepinna. (lk 344)
34. rida:
[[Pilt:Moby_Dick_p510_illustration.jpg|pisi|Moby Dick. Augustus Burnham Shute'i illustratsioon 1892. aasta väljaandele]]
* Erakvaal, nagu üksindusse tõmbunud leviaatanit tavaliselt nimetatakse, on peaaegu alati vana [[loom]]. Nagu auväärne sammalhabemeline Daniel Boone ei salli ta enda lähedal kedagi peale [[Loodus]]e, selle võtab ta endale naiseks ja see on talle parim [[naine]], kuigi Loodus on tujukas ja jätab nii palju [[saladus]]i enda teada. (lk 427-428)
* Kõige õiglasem inimene oli kannataja ja kõige õiglasem raamat on
* [[Tarkus]] on [[needus]] ja see võib su [[hullumeelsus|hulluks]] ajada. Mõne inimese hinges peitub Catskilli [[kotkas]], kes ühteviisi suudab laskuda kõige pimedamaisse [[kuristik]]esse ja neist jälle välja lennata ja nii kõrgele [[õhk]]u tõusta, et ta päikesepaistelises taevas nähtamatuks muutub. Kuid pidagem meeles, kui ta ka ainult kuristikes lendaks, on tegemist ikkagi mäestikuga, nii et mägikotkas on ka madalale laskudes kõrgemal kui teised [[lind|linnud]] kõrge lagendiku kohal. (lk 460)
* Kaubalaeval on [[lambiõli]] madrusele veel suurem haruldus kui kuninganna [[piim]]. Riietu [[pimedus|pimedas]], [[söömine|söö]] pimedas ja mine pimedas komistades oma viletsasse koisse - niisugune on seal madruse [[saatus]]. Vaalaküti ülesandeks aga on valgusele [[toit]]u otsida ja sellepärast elab ta ka ise valguses. Ta teeb oma magamisasemest Aladdini imelambi ja heidab sinna puhkama, nii et kottpimedal ööl säravad laeva mustavas keres pidulikud tuled. (lk 460)
* Sageli võib kuulda [[kirjanik]]est, kes on tõusnud kõrgele ja saanud tähtsaks tänu käsitletavale ainele, kuigi viimane võib mõnelegi üsna tavaline tunduda. Kuidas on siis lugu minuga, kes ma kirjutan leviaatanist? Endale märkamatult olen hakanud tähti plakatkirjas maalima. Andke mulle kondori[[sulg]]! Ja [[tindipott|tindipotiks]]
* Ahoi, Tashtego, Queequeg ja Daggoo, vastake, te paganad: kas annate mulle nii palju verd, et see need terad ära kataks? Hüüdis ta [Ahab] harpuuni pea kohale tõstes. [[Must]]ade peade bukett noogutas:
| |||