Linnutee: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 12 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: ' * Linnuteel kilgendavad tolmupilved, mida oma teel on üles keerutanud kuulsate müütide tähevankrid. ** Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja t...')
 
Resümee puudub
** [[Ramón Gómez de la Serna]], "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud [[Jüri Talvet]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 2/1974
 
* XX sajandi algul ei olnud veel sugugi selge, kas Linnutee on meie universumis ainus [[galaktika]] või leidub ka teisi temataolisi. 1920. aastast on teada kuulus debatt USA astronoomide Heber Curtise (1872–1942) ja Harlow Shapley (1885–1972) vahel. Curtis väitis, et [[universum]] koosneb paljudest meie Linnuteega sarnanevatest galaktikatest, mida astronoomid nimetasid tollal spiraalududeks. Shapley arvates aga moodustabki Linnutee kogu universumi ja spiraaludud on lihtsalt gaasipilved selle sees. Debatt oli õigupoolest mitmeplaanilisem ning nii õigeid kui valesid väiteid oli mõlemal, kuid põhiküsimuses – spiraaludude olemuses ja kauguses[[kaugus]]es – andis aeg õiguse Curtisele. [[Ernst Öpik|Öpik]] oli selle ära tabanud juba 1918. aastal, kui ta hoolimata sõja- ja revolutsioonihädadest sai vahel mõelda taevastele asjadele. Eestisse[[Eesti]]sse tagasi jõudnult täiendas ta oma tööd [[Andromeeda udukogu|Andromeeda udu]] kauguse määramisest galaktika pöörlemise omaduste kaudu, sai tulemuseks 450 kiloparsekit (ligi 1,5 miljonit valgusaastat) ja avaldas artikli prestiižses ajakirjas The Astrophysical Journal. Praegu teadaolev kaugus on 780 kpc (umbes 2,5 miljonit valgusaastat). Ometi kasutati 1950. aastateni enamasti väärtust 210–250 kpc, mille avaldasid Edwin Hubble (1889–1953) ja teised tollal autoriteetsed astronoomid. Öpiku töö oli lihtsalt nii uudne, et selle suhtes ei osatud seisukohta võtta. Aastakümneid hiljem, 1995, kirjutas USA astronoom Vera Rubin (1928–2016), et see artikkel on üks XX sajandi kõige originaalsemaid töid.
** [[Laurits Leedjärv]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/hingepohjast-valja-tunginud-teadus-ernst-opik-125/ "Hingepõhjast välja tunginud teadus: Ernst Öpik 125"] Sirp, 14.12.2018