Ideoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
* Ideoloogitsemisega ei tegele sugugi ainult [[filosoof]]id ega raamatuinimesed, vaid just [[poliitik]]ud ja väeülemad, usumehed ja kasvatajad. Sest selgesti aimatakse ette saatuslikke tagajärgi: kes ideoloogilises võitluses kaotab, kaotab oma [[tulevik]]u. See kaotus võib tabada mitte ainult miljoneid individuaalselt, vaid terveid ühiskondlikke ja rahvuslikke gruppe, terveid maailmavaatelisi ja usulisi voole, terveid majanduslikke ja poliitilisi süsteeme.
** [[Oskar Loorits]], "Eestluse elujõud". Stockholm, 1951, lk 6
* Keegi ei väida, et nende endi [[mõtlemine]] on ideoloogiline, samamoodi nagu keegi ei nimetaks ennast harjumuspäraselt paksukeseks. Ideoloogia selles tähenduses on nagu halb suulõhn - miski, mis on kellelgi teisel.
19. rida:
* ''Ideologies are patterns of symbolically-charged beliefs and expressions that present, interpret and evaluate the world in a way designed to shape, mobilise, direct, organise and justify certain modes or courses of action and to anathematise others.''
** David Kettler, USA politoloog, "Ideology", rmt: David Miller (toim) "The Blackwell Encyclopedia of Political Thought". Oxford: Basil Blackwell, 1997
* Rüütli uurijategevust on motiveerinud eestlasi ja [[soomeugrilased|soome-ugri rahvaid]] ühendav [[ideoloogia]]. Mõtlen siin ideoloogia all [[idee]]de kompleksi, mis toetab mingi rühma edukat toimimist, [[jätkusuutlikkus]]t ja kujundab nende [[väärtus]]i. Rahvamuusikasektori loomise peatükis on see töösuund sõnastatud programmilisena: "Meie töövaldkondadeks on olnud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste [[rahvamuusika]] kogumine, uurimine, publitseerimine ja p r o p a g e e r i m i n e" (lk 84, minu sõrendus – T. S.).
: 1970.–1980. aastatel kujunes soomeugri keeleteaduse kõrvale hõimuromantism, mis mõjutas eesti vaimuinimeste tegevust. Soome-ugri [[keelepuu]] taustal tegevust alustanud Ingrid Rüütli sooviks on olnud luua sarnane viisipuu ehk "rekonstrueerida pilt soome-ugri rahvaste muusika ühistest ja erinevatest elementidest ja arenguteedest" (lk 7). Viisipuu idee oli tollal ilmselt õhus, näiteks [[Lennart Meri|Lennart Mere]] filmis "[[Linnutee tuuled]]" (1977) kõrvutatakse soome-ugri rahvaste muusikat.
* [[Taive Särg]], [http://keeljakirjandus.eki.ee/Taive,%20Ingrid.pdf "Ingrid Rüütel hooldamas regiviiside tihnikut: emantsipatsioon eestipäraselt"] Keel ja Kirjandus 12/2011, lk 938–942 (raamatu "Muutudes endaks jääda" arvustus)
{{Vikipeedia}}
| |||