Umbrohi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Umbrohi''' on taim, mis kasvab haritud maal lisaks külvatud või istutatud taimedele, soovimatu loodus kultuurtaimede hulgas. <poem> Kui mu põld mu vastu kisendab ja...' |
Resümee puudub |
||
3. rida:
<poem>
Kui mu [[põld]] mu vastu kisendab
ja selle vaod üheskoos nutavad,
39 et ma olen söönud ta
ja olen pannud ta õiged omanikud hingeldama,
40 siis kasvatagu ta [[nisu]] asemel
ja [[oder|odra]] asemel umbrohtu.
</poem>
* [[Iiobi raamat]], 31:38-40
18. rida:
ja arutu inimese viinamäest,
31 ja vaata, see oli üleni kasvanud umbrohtu,
selle pinda katsid
ja kiviaed oli maha kistud.
</poem>
26. rida:
* Ta [Anna] läks rohtaeda, mille onu kord suurejooneliselt rajanud ja mis nüüd niisama suurejooneliselt raisku lastud minna. Nähtavasti on siin [[loom]]adki ajuti pidutsenud, [[puu]]d katki tallanud, latvu napsinud. Põõsad kaovad umbrohtu, mis lokkab kui meeletu. Nõges, [[ohakas]], kobruleht ja takjas, putk, kastehein ning orasrohi, aianurgas tapud, mis ronivad mööda vardaid ja aeda.
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Kõrboja peremees]]", 7. peatükk
* Nimeta [[lill]] on umbrohi; [[ladina keel|ladinakeelse]] nimega lill on tõstetud nii-ütelda kutselisele tasemele.
** [[Karel Čapek]], "Aedniku aasta", peatükk "Aedniku aprill". Tõlkinud Lembit Remmelgas
35. rida:
* Vihatud reeturite [[hauad]] kasvavad täis
** [[Andrei Võšinski]], kõne kolmandal Moskva protsessil
* Siin, Porta Camollia lähedal varisesid [[maja]]d ja väiksed aiad nende vahel olid ammugi umbrohtu kasvanud. Need, kes siin kunagi olid elanud, nii peremehed kui ka teenijad, olid [[üheksa]] aasta eest katkusurnuaiale kantud. Hiljem oli siin mõneski kohas [[tuli]] oma hävitustööd teinud, sest tühjad majad said ööasemeks koduta hulkureile. Ainult
** [[Karl Ristikivi]], "[[Mõrsjalinik]]". Lund, Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1965, lk 15
* Ema rohis
** [[Eeva Park]], "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 60-61
|