Tsitaat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Ingres_-_O_Voto_de_Luis_XIII.jpg|pisi|Louis XIII vanne. Jean Auguste Dominique Ingres' maal (1824) kujutab kuningas Louis XIII Prantsusmaad [[Neitsi Maarja]]le pühendamas ning tsiteerib samas Raffaeli "Sixtuse Madonnat".]]
'''Tsitaat''' ehk '''osund''' on sõnasõnaline väljavõte [[tekst]]ist, millega harilikult kaasneb viide autorile ja allikale (või vähemalt loodab seda Eesti autoriõiguse seadus). Samas kõneldakse tsiteerimisest ka kujutavas ja helikunstis.
* Ontoloogilises plaanis on tsitaat [[märk]] teise, varasema [[tekst]]i kestvusest. Tsitaat on alati vanem kui tekst, milles ta tsitaadina esineb, järelikult on ta juba sündides kirjanduslooline nähtus. Tsitaat on kahepalgeline: ta on nii teksti osis kui ka teksti [[ajalugu]].
9. rida ⟶ 11. rida:
:Ääremärkus: Viide selle tsitaadi allikale ilmub kõige vaenulikumas retsensioonis teie töö kohta.
** Duggani seadus teaduslike publikatsioonide kohta raamatus [[Arthur Bloch]], "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 147
* Ent viieteistkümnendast seitsmeteistkümnenda eluaastani omandas ta [Catherine] kangelannale vajalikke teadmisi: ta luges kõiki neid raamatuid, mida kangelannad lugema peavad, et kuhjata oma mälu üle tsitaatidega, mis sündmusterikkas elus abi ja lohutust pakuvad.
** [[Jane Austen]], "Northangeri klooster". Tõlkinud Maria Drevs. Tallinn: Byronet 2002, lk 9
| |||