Karl Ristikivi: erinevus redaktsioonide vahel

 

=="[[Hingede öö]]"==

 

*Kui oled seitse aastat elanud ühel maal põgenikuna, on raske ühel [[õhtu]]l äkki ette võtta ja välja minna turistina... (lk 10)

=="[[Põlev lipp]]"==

[[Pilt:Conradin.jpg|pisi|Konradin. ''Codex Manesse'', 14. sajand]]

 

* Palju vaeva on näinud kirjatundjad mehed, et [[tõde]] terahaaval kokku koguda, aga need on varsti salvedes kopitama läinud. Aga iseenda ja kuulajate rõõmuks räägib jutustaja laagritule valgel ja [[legend]]i ainsast sinepiivast kasvab peagi suur [[puu]], mis elab tuhat aastat ja rohkem ja mille [[seeme|seemnetest]] kasvavad uued puud. Või nagu rändaja põlgab sirget [[tolm|tolmust]] maanteed ja sellele eelistab rohtunud metsarada, nii on minulegi ürikute tolmust armsam legendide sinine [[udu]]. (lk 7)

=="[[Viimne linn]]"==

[[Pilt:SiegeOfAcre1291.jpg|pisi|Akkoni vallutamine. Dominique Papety (1840)]]

 

* Ma ei ole tahtnud nimetada palju [[nimi|nimesid]], mitte sellepärast, et nad poleks väärt tulevaste põlvede [[mälestus]]t, vaid mõeldes lugejale, keda võõrad nimed hirmutavad, kuna ta neid ei jõua korraga meelde jätta ja ütleb: "Mis lähevad mulle korda võõrad nimed ja võõrad inimesed, kes juba ammugi on surnud! Mul on küllaltki tegemist, et elavate inimeste nimesid meeles pidada." Ja ta ei mõtle kunagi sellele, et nii tema ise kui ka kõik teised, kelle tundmist ja teadmist ta täna tähtsaks peab, homme sellessamas suures nimestikus seisavad, mida alles viimsel kohtupäeval raamatust ette loetakse. (lk 148)

=="[[Surma ratsanikud]]"==

 

 

* Nime Casarmana, mille ma nüüd oma tõelise, aga tundmatu perekonnanime asemel oma lastele pärandan, ütlesin esmakordselt Roger de Flori ees seistes, kui ma olin nii ärritatud, et ma ühe tähe alla neelasin. Aga ka sellele nimele on mul täieline õigus, sest eks ole me kõik [[Rooma]] kojast tulnud. (lk 27)

 

=="[[Imede saar]]"==

 

* Juba lapsepõlvest peale on elav [[kujutlusvõime]] olnud mu suurim [[vaenlane]]. Nii sageli olen selletõttu oma [[rõõm]]ud ette ära nautinud, nii et need lõpuks saabudes mulle isegi pettumuse on valmistanud. Veel hullem on aga, et ma paljudki hädad ja mured olen pidanud mitu korda läbi kannatama ja veel suuremal määral, sest ettekujutuses on nad sageli olnud palju raskemad. (lk 45)

[[Pilt:St_Catherine._San_Domenico.jpg|pisi|Andrea Vanni fresko Siena püha Dominicuse kirikus, ~1400, vanim teadaolev kujutis Katarinast]]

 

 

* Keegi ei teadnud, kuidas veetis Katarina karnevaliöö, kellelgi polnud ka selle vastu suuremat huvi. Igaüks oli huvitatud sellest, kuidas möödus see [[öö]] väljas — tänavail, platsidel ja lõbustuskohtades, ja see huvi oli omajagu segatud [[hirm]]uga. Oli teada, kui kergesti võis rõõmupidu muutuda vihapiduks ja [[vein|veiniojad]] asenduda [[veri|vereojadega]]. (lk 103)

[[Pilt:Paris_Notre-Dame_Vaults_01.JPG|pisi|"Ma võisin seal kõiki hääli jälgida, aga siin lähen ma täitsa segamini. On nagu oleks linnuparv lahti lastud ja nüüd hõljuvad nad seal ülal võlvide all. Ma ei saa neid enam kätte." Notre Dame'i võlvid]]

 

 

* [David:] Kuidas saaksin selle rõõmu [[laul]]uks muuta, lauluks, milles oleksid ühendatud mu armastus, Blanche ja Issanda heldus, kes on lasknud seda mulle osaks saada ... ? See ei ole võimalik, see laul peaks olema nii suur ja vägev, et see nõuaks tuhandeid lauljaid ja kõiki mänguriistu. Ja samal ajal peaks see olema nii õrn, et seda vaevalt võib kuulda ... (lk 113)

=="[[Nõiduse õpilane]]"==

[[Pilt:Chrysopoea_of_Cleopatra_1.png|pisi|"Ouroboros," rõhutas dominikaanlane. "Kas see pole sama, mis paradiisi madu, kes meelitas inimese sööma hea ja kurja tundmise puust? Madu, kes on nii Jumala kui ka inimese vaenlane."]]

 

* "Doktor Johannes Faber Prahast, alias Hans Schmidt, alias Jan Kovar — või peaksin koguni ütlema Jehuda ben Esra? Missugune neist on su õige [[nimi]]?"

=="[[Õilsad südamed]] ehk Kaks sõpra Firenzes"==

[[Pilt:Savonarola.jpg|pisi|"Taustaks taskuformaadis renessanss, sisuks taskuformaadis reformatsioon — Savonarola episood."]]

 

<poem>

=="[[Lohe hambad]]"==

[[Pilt:Caf%C3%A9_de_Flore_in_Saint-Germain-des-Pr%C3%A9s,_Bestanddeelnr_254-0635.jpg|pisi|Café de Flore 1965. aastal]]

 

* "[[Luule]] ei ole kunagi tavalisele lugejale arusaadav," väitis kriitik. "Kes tahab jõuda tavalise lugeja juure, peab kirjutama seiklusromaane või pornograafiat. Viimast peetakse millegipärast kõrgemaks vormiks."

=="[[Kahekordne mäng]]"==

[[Pilt:La_Subiro_de_la_Okcidento,_eldono_1922.jpg|pisi|"Teist köidet? Issand halasta! Kas ta on kirjutanud sellele supile veel teise köite? Ka seda võis juba arvata. Ütle mulle üks ainus sakslane, kes on kirjutanud mõne teose ainult ühes köites!"]]

 

* Kuigi Jens kinnitas, et talle kunagi polnud tulnud mõtet romaani kirjutada, liiati veel ajaloolist, ei olnud professor selles päriselt veendunud.

* Pime [[juhus]] ja kõike ettemäärav [[saatus]], need kaks ei sobinud kokku. Niipalju kui Jens üldse oli kokku puutunud abstraktse [[filosoofia]]ga, ei olnud ta kunagi suutnud omaks võtta [[predestinatsioon]]iõpetust. (lk 79)

* Sest sõjamees on palgatud eeskätt selleks, et sõdida, ja sellepärast on kasulik teada, kus, millal ja kelle vastu tal tuleb võidelda. Ainult küsimus, miks ta peab sõdima, ei ole enam tema asi. (lk 123)

* [Kasimir:] [[kadedus|Kadedale]] on kõik [[inetus|inetu]] ja see, kel kõht haige, peab patuks, et teised [[söömine|söövad]]. (lk 128)

* Tubli, truu ratsu, enam väärt kui ükski [[sõber]], ükski naine, enam väärt kui keisri kaitse või kiriku õnnistus! (lk 152)

=="[[Rooma päevik]]"==

[[Pilt:Sculpture,_plaster_(AM_578720-1).jpg|pisi|Jumal Apollo, kõigi kaunite kunstide jumal, kõigi muusade kaitsja. Aga mulle näis, et temagi kuju ei väljenda ainult ülevat rahu. Pigemini leidsin siit sõjakat valmisolekut. Ta käed polnud hoidnud lüürat, vaid vibu ja surmavaid nooli. Ta oli võitlev jumal.]]

"Rist on surm — roos on elu. Need kuuluvad kokku. Ilma üheta ei oleks teist." (kõnelus San Paolo Fuori le Mura ristikäigus)]]

 

* "''Subito!''" ütles võõrastemaja peremees, ja nüüd ma juba tean, et see võib tähendada mis tahes: kohe, varsti, tunni aja pärast, homme, ülehomme, tuleval aastal või mitte kunagi. (30. aprill)