Margaret Mitchell: erinevus redaktsioonide vahel

* Aga kõigest ta kombekalt avarast [[kleit|kleidist]], tagasihoidlikult võrgu alla sätitud [[juuksed|juustest]] ja rüpes rahulikult ristatud väikestest valgetest[[valge]]test [[käsi|kätest]] hoolimata oli ta tõeline loomus viletsasti varjatud. [[roheline|Rohelised]] silmad tehtult leebes näos olid rahutud, jonnakad, elujanused - selges vastuolus ta väärika hoiakuga. Ta kombed oli talle külge pookinud ema oma mahedate manitsuste ja amm palju karmimate nõudmiste abil, silmad olid ta enese omad.

* Sissesõidutee äärde olid seotud kaksikute [[hobune|hobused]] - suured loomad[[loom]]ad, punast karva nagu nende peremeeste juuksed, ratsude jalus pureles kari saledaid tugevaid jahikoerijahi[[koer]]i, kes saatsid Stuartit ja Brenti kõikjal, kuhu nood ka ei läinud. Pisut eemal, nagu aristokraadile kohane, lebas mustalaiguline dalmaatsia koer, koon käppadel, ja ootas kannatlikult, kuni poisid koju õhtust sööma ratsutavad. Koerte ja hobuste ning kaksikute vahel valitses suurem sarnasus kui see, mis tekib pidevast koosolemisest. Nad kõik olid terved, muretud, noored loomad, sihvakad ja graatsilised, noormehed niisama tulised nagu nende ratsud – küll ägedad ja ohtlikud, kuid kuulekad nendele, kes oskasid neid kohelda.

* Lõuna vanemad ja auväärsemad piirkonnad vaatasid Georgia sisemaa elanikele ülalt alla, kuid siin, Põhja-Georgias, ei peetud puudujääke klassikalise hariduse[[haridus]]e peensustes häbiasjaks, eeldades, et inimesel olulisemad oskused kenasti käes olid. Ja oluline oli osata head puuvilla[[puuvill]]a kasvatada, hästi ratsutada, täpselt lasta, kergejalgselt tantsida[[tants]]ida, daamidega elegantselt flirtida[[flirt]]ida ning juua vägijooke nagu härrasmehele sobiv.

* "Sa tead küll, et mingit [[sõda]] ei tule," lausus Scarlett tüdinult. "See on ainult tühi jutt. Ashley Wilkes ja ta isa rääkisid alles läinud nädalal meie isale, et meie volinikud jõuavad Washingtonis[[Washington]]is mr. Lincolniga Konföderatsiooni asjus... ee... ee... sõbralikule kokkuleppele. Ja üldse ei söanda jänkid meiega sõdida. Mitte mingit sõda ei tule, ja mul on sellest jutust juba kõrini."

* Nagu kõik teisedki ümbruskonna inimesed, ei suutnud Scarlett kuidagi harjuda sellega, kuidas väike mrs. Tarleton oma täiskasvanud poegi[[poeg]]i kohtles ja neil isegi ratsapiitsaga üle selja sähvas, kui olukord seda näis nõudvat. Beatrice Tarleton oli usin naine, tema hooleks ei olnud mitte ainult suur puuvillaistandus, [[sada]] [[neeger|neegrit]] ja [[kaheksa]] last, vaid ka suurim hobusekasvandus kogu osariigis. Ta oli ägeda loomuga ning nelja poja sagedased tembud ajasid tal kergesti südame täis, ja kuigi kellelgi polnud lubatud lüüa hobust või [[orjus|orja]], leidis ta, et poistele ei tee mõni nähvak kurja.