Kivi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Ehitusmaterjalid |
Resümee puudub |
||
17. rida:
* Üldiselt on teada, et kivi suudab [[mõtlemine|mõtelda]], sest sellele asjaolule on üles ehitatud kogu [[elektroonika]], kuid mõnedes [[universum]]ites kulutavad [[inimene|inimesed]] terveid [[igavik]]ke, otsides taevast teisi mõistuslikke olendeid, vaatamata kordagi oma [[jalg]]e alla. /---/ Kivi vaatevinklist on universum alles äsja loodud ning mäeahelikud kepslevad üles-alla nagu oreliviled, kontinendid aga siuhkavad ülemeelikus tujus edasi-tagasi ja tormavad üksteisele otsa puhtast liikumisrõõmust ning lootuses oma kaljusid maha nühkida.
** [[Terry Pratchett]], "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak 1999, lk 142
* Ka head materjali pole kerge leida – sellist paekivi näiteks, mis vastu peab. 1990. aastatel tehti valla initsiatiivil Padise kloostri kõrvale karjäär, kust kloostri tarbeks paekivi toodi. Nõukogude ajal veeti kivi Väo karjäärist, [[Vasalemma]]st on müürikivi raske võtta. Nii et Padise on laotud kohalikust [[karjäär]]ist pärit kivist. Kas teate, kuidas kõik need kivid praeguste konserveerimistööde ajal kloostrisse said? Karjäärist veeti alustega kivid õue peale ja Ämarist telliti [[NATO]] pataljonid: sõdurid tassisid kivid ülesse, neile oli see trenni eest.
* Juba [[Vana-Rooma|Rooma]] ajal ehitati ju enamasti sellest kivist, mis kohapeal võtta oli, mujalt transportimiseks polnud võimalusi. Ka meie kloostrid ja [[mõis]]ad on reeglina ehitatud läheduses olevatest materjalidest. [[Viljandi]]s veeti maakive kokku. Ristiusk tõi meile [[tellis]]e- ja lubjapõletamise oskuse. Eesti kiviarhitektuur hakkas arenema alles XIII sajandil. Arhitektuuritudengitelt ikka küsin, kui vana meie [[arhitektuur]] on, just see osa, mida saame käega katsuda. [[Eesti arhitektuur]] algab tegelikult just XIII sajandi väikestest kivikirikutest. Selleks, et neid väärikalt rekonstrueerida või konserveerida, tuleb õppida tundma materjali, mõista toonaste meistrite [[mõtteviis]]i, uurida, kuidas [[müür]]e laoti. Alles siis saab mõelda, kuidas sellele tänapäeval läheneda. Tänapäeva kiviladujad lähenevad müürile nagu rikka mehe [[kamin]]ale: kõik peab olema loodis ja sirge, aga omal ajal ju nii ei tehtud.
:Praegu pole muidugi lähedalasuvatest materjalidest alati võimalik ehitada. Kunagi olid kõik [[Tallinn]]a [[kõnnitee]]d paekivist. Praegu pole karjäärist võimalik sellist vastupidavat kivi saada. Puuduvad karjäärimeistrid, kes oskaks öelda, millisest kihist saab kõnniteeplaati, kust trepiplaati ja kust müüriladumise kivi. Ise tuleb leida selline karjäär, kust võtta õige kivi, mis väljas ka vastu peab.
* [[Mart Keskküla]], intervjuu: [[Merle Karro-Kalberg]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/padise-klooster-on-ajaloo-uurimiseks-valmis/ "Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis"] Sirp, 06.11.2020
==Allikata==
* - [[Uus-Meremaa]]l on lennuvõimetu [[lind]] kivi.
: - Meil [[Saaremaa]]l lendas kivi [[korsten|korstnasse]].
==Vanasõnad==
| |||