Pipi Pikksukk (raamat): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
24. rida:
:Tommy ja Annika ehmusid tõsiselt.
:"Ei, ei, Pipi, me ei või seda onu võtta, nii küll ei kõlba," ütles Tommy. "Pealegi, mis me temaga peale hakkame?"
:"Mis me temaga peale hakkame? Nii üht kui teist. Võiksime ta panna küüliku eest küülikupuuri ja sööta teda [[võilill]]elehtedega. Aga kui te ei taha, siis jäägu ta minugipoolest. Kuigi see ärritab mind, sest võib ju tulla mõni teine asjadeotsija ja ta sisse vehkida." (lk 19-20)
* Väikeses [[linn]]as oli peagi üldiselt teada, et üheksa-aastane tüdruk elab üksipäini Segasumma suvilas. Linna tädide ja onude arvates ei kõlvanud see kuhugi. Kõigil lastel pidi ju olema keegi, kes neid manitseks, ja kõik lapsed pidid käima koolis ning õppima ükskordühte. Seepärast otsustasid kõik tädid ja onud, et väike tüdruk Segasummasuvilast tuleb panna otsemaid
* [[Õpetaja]] otsustas teha näo, nagu poleks midagi juhtunud. Ta jätkas usutlemist.
82. rida ⟶ 81. rida:
:"Täpipealt," vastas Pipi. "Lähme, ajame nendega natuke juttu. Ma olen keeglimängus väga kõva käsi." (lk 103)
* Pipi saatis oma külalised verandale ja nägi neid mööda aiateed eemalduvat. Nad pöörasid ringi ja lehvitasid Pipile. Seal ta seisis, punased patsid pulkadena harali ja isa öösärk seljas, särgisaba jalge ümber lipendamas. Ühes käes oli tal [[püstol]] ja teises [[mõõk]]. Pipi andis [[relv]]adega au. (lk 106)
* "Kes ütles, et lapsed peaksid tingimata kuivad olema? Olen kuulnud, et külma veega hõõrumine teeb inimese terveks. Ainult siin maal on pähe võetud, et lapsed ei tohi kraavi ronida. Ameerikas on kraavid lapsi nii täis, et seal vee jaoks ruumi pole. Nad on seal aasta ringi. Talvel külmuvad muidugi kinni, nii et pead paistavad jää seest. Mammad
käivad kohal ja toovad neile kisselli ja kotlette, sest nad ei saa ju lõunaks koju tulla. Aga nad on kõik terved kui purikad, olge päris muretud!" (lk 110)▼
▲käivad kohal ja toovad neile kisselli ja kotlette, sest nad ei saa ju
* Leti taga seisis vanem daam. Pipi astus otse tema juurde.
105. rida ⟶ 94. rida:
:Nüüd sai daam aru. Ent ta heitis pilgu Pipile ja pahvatas:
:"Jah, kallis laps, aga sul on ju nägu tedretähti täis!"
:"Muidugi," ütles Pipi. "Aga ma ei kannata nende all. Nad hoopis meeldivad mulle! Head aega!"
:Ta läks jälle välja. Uksel pööras ta ringi ja hüüdis:
:"Aga kui te saate juhuslikult mingit määret, millest veel
131. rida ⟶ 117. rida:
keisrinnaks või?"
:"Noh, aga miks sa siis ise seda kirja ei võta?" küsis kirjakandja.
:"Miks ma ise kirja ei võta? Kas mi n a peaksin kirja võtma? Ei, see läheb nüüd küll juba liiale! Kas nüüdsel ajal peavad inimesed ise oma kirju kandma? Milleks on siis olemas kirjakandjad? Siis võiks nad ju kõik korraga prügimäele saata. Ma pole veel kunagi midagi nii tobedat kuulnud! Ei, mu poiss, kui sa oma tööd niimoodi teed, ei saa sinust kunagi postkontori ülemat, usu mind!" (lk 122)
* Siis otsustas õpetaja rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
| |||