Pipi Pikksukk (raamat): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
57. rida:
 
* Pipi soojendas suure pajatäie [[vesi|vett]], mille ta siis vähimagi kõhkluseta köögipõrandale välja kallas. Seejärel võttis ta oma suured kingad jalast ning pani need hoolikalt leivataldrikule. Siis sidus ta [[kaks]] küürimisharja oma paljaste jalgade otsa ja sõitis harjadel nagu [[uisk]]udel üle terve põranda, nii et vesi pritsis, kui ta sellest läbi tuhises.
:"0leksinOleksin ilmselt pidanud hakkama uisuprintsessiks," ütles ta ja tõstis ühe jala otse üles, nii et küürimishari ta vasaku jala otsas lõi laelambi küljest tüki ära.
:"Vähemalt [[graatsia]] ja võlu on mul olemas," jätkas ta ning tegi kiire [[hüpe|hüppe]] üle [[tool]]i, mis ta teel ees seisis.(lk 51)
 
100. rida:
 
* "A-p-t-e-e-k - kuulge, kas siit ostetaksegi ravumeid?" küsis ta.
:"J a h , siit ostetakse [[ravim|r a v imei m e i d]]," vastas Annika.
:"Oi, siis ma pean kohe siia sisse minema ja natuke ostma," arvas Pipi.
:"Aga sa pole ju ometi haige," ütles Tommy.
114. rida:
:Kirjakandja vaatas esmalt kirja ning siis Pipit.
:"Kas sina ise polegi Pipi Pikksukk?" küsis ta.
:"Kahtlemata, kelleks sa mind siis kavatsesid pidada? Abessiinia keisrinnaks või?"
keisrinnaks või?"
:"Noh, aga miks sa siis ise seda kirja ei võta?" küsis kirjakandja.
:"Miks ma ise kirja ei võta? Kas mi n a peaksin kirja võtma? Ei, see läheb nüüd küll juba liiale! Kas nüüdsel ajal peavad inimesed ise oma kirju kandma? Milleks on siis olemas kirjakandjad? Siis võiks nad ju kõik korraga prügimäele saata. Ma pole veel kunagi midagi nii tobedat kuulnud! Ei, mu poiss, kui sa oma tööd niimoodi teed, ei saa sinust kunagi postkontori ülemat, usu mind!" (lk 122)
121. rida ⟶ 120. rida:
* Siis otsustas õpetaja rääkida Pipiga natuke sellest, kuidas tuleb käituda.
:"Kuule, Pipike," alustas ta lahkelt, "sa ju tahad suureks saades olla tõeliselt peen [[daam]]?"
:"Kas sa mõtled sihukest, kellel on [[loor]] näo ees ja selle all [[kolm]] lõualotti?"
:"Ma mõtlen niisugust daami, kes teab alati, kuidas peab käituma, ning on alati viisakas ja hea kasvatusega. Tõeliselt peent daami - kas sa ei tahaks selleks saada?"
:"Selle üle kannatab järele mõelda," arvas Pipi. "Sest saad aru, õpetaja, ma olen justkui j u b a otsustanud, et hakkan suureks saades mereröövliks." (lk 139)