Erinevus lehekülje "Pipi Pikksukk (raamat)" redaktsioonide vahel

:"See ei ole üldsegi 102," ütles Annika.
:"Ei, sest 7 x 7 = 49," lisas Tommy.
:"Ärge unustage, et me viibime Kurrunurruvutisaarel[[Kurrunurruvutisaar]]el," tähendas Pipi. "Siin on hoopis teine, palju viljakam [[kliima]], sellepärast on siin ka 7 x 7 palju rohkem." (lk 256)
 
* "Valged lapsed ei oskama [[sülitamine|sülitada]]," sõnas Momo üleolevalt. Pipit ta valgete laste hulka ei arvanud.
:"Ma ei taha kunagi suureks saada," lausus ta kindlalt.
:"Mina ka mitte," ütles Annika.
:"Ei, see pole midagi väärt," sõnas Pipi. "[[Täiskasvanu|Suurtel inimestel]] pole kunagi midagi lõbusat. Neil on ainult kuhjaviisi igavat [[töö]]d, ja pentsikud [[riided]], ja [[konnasilm]]ad, ja kumminaalmaksud."
:"[[Kommunaalmaksud]] on nende nimi," tähendas Annika.
:"Üks kama kõik," arvas Pipi. "Ja siis on nad läbinisti [[ebausk]]likud ja mõtlevad igasugu tobedusi. Nad usuvad, et tuleb suur õnnetus, kui mõnikord juhtud süües [[nuga]] suhu pistma, ja palju muud sellesarnast." (lk 284-286)
 
* "Nüüd!" sosistas Pipi.
:Nad neelasid oma pillid alla.
:"Väike väänik, anna asu, et ma suureks eal ei kasu," ütlesid kõik kolm korraga. Sellega oli asi tehtud. Pipi süütas laelambi.
:"Oivaline," lausus ta. "Nüüd me pääseme suurekssaamisest ja [[konnasilm]]adest ja muust viletsusest. Ehkki pillid seisid mu kapis ilmatu hulk aega, nii et päris surmkindel ei või olla, kas neist ehk jõud pole välja läinud. Aga me loodame parimat."