Sei Shōnagon: erinevus redaktsioonide vahel

* Asjad, mis on vastukarva. Keset päeva haukuv [[koer]]. Kevadeni vette jäänud bambusmõrrad. Kolmanda ja neljanda kuu roosade[[roosa]]de ploomiõitega kimonod suvehakul. Härjaajaja, kelle [[härg]] on surnud. Sünnitusonnike, kus [[laps]] on oma elu jätnud. Söenõu või tulease, kus pole süüdatud [[tuli|tuld]].

* Asjad, mida [[inimesed]] põlgavad. Lagunev savimüür. Inimene, kes on kuulus oma heade iseloomuomaduste poolest.

* Ebameeldivad asjad. /---/ Kui juuksekarv on kukkunud tindikivile ja seda hõõrutakse pulgaga [[tint|tindi]] sisse. Samuti krigin, mis tekib tindi segamisel, kui sinna on sattunud väike [[kivi]]. /---/

:Äärmiselt vastik on vaadata, kuidas [[mehed]] saket[[sake]]t juues kõva häälega[[hääl]]ega hõiguvad, endale sõrmi[[sõrm]]i suhu topivad, oma märgi vuntse siluvad, kui neil muidugi on [[vuntsid]], ja teistele poolvägisi oma saketopsi pihku suruvad. "Võtame veel!" hüüavad nad ning võdistavad oma [[keha]] ja koogutavad peaga, endal suunurgad allapoole lontis nagu väikesel lapsel, kes laulab laulu "Mingem maavalitseja juurde". /---/

:Kui keegi [[kadedus|kadestab]] inimesi, kurdab pidevalt enda olukorra üle ja imetleb teisi, kusjuures ta tunneb huvi kõikide [[pisiasi|pisiasjade]] vastu, mis nende käekäiku puudutavad, ja on väga pahane, kui talle neid ei usaldata, kuigi tal on kombeks ka väiksemaid kuulujutte[[kuulujutt]]e teistele edasi rääkides need väga suureks puhuda ja jätta alati mulje, nagu oleks ta ainsana seda kõike algusest peale teadnud, mis on väga ebameeldiv. /---/

:Kui mees on pugenud peitu igati ebasobivasse kohta ja hakkab [[norskamine|norskama]]. Või kõrge lakitud õukondlasemütsiga mees, kes kavatseb hiilida kõikide pilkude[[pilk]]ude eest varjatult tuppa, aga lööb kohmerdades oma mütsi[[müts]]i kõva kolksuga vastu mingit asja ära. /---/

:Jõudsid just mõnusasti unisena pikali keerata, kui korraga annab endast ühtlase peenikese pininaga märku üksik [[sääsk]], kes sinu [[pea]] ligidal tiire teeb. Ebameeldiv on tunda tema närvilistest tiivalöökidest tekkivad tuuleõhku oma näonahal.

* [[Kärbes|Kärbse]] oleksin pidanud panema ebameeldivate asjade nimistusse – temas pole midagi armastusväärset. Kärbes pole piisavalt suur, et inimestes otsest vaenu tekitada, aga ikkagi on vastik, kuidas ta sügisel[[sügis]]el kõiksugu asjadel istub ja oma niiskete jalgadega[[jalg]]adega su [[nägu]] puudutab. Kui kärbse märki kasutatakse inimese nimes, tundub see äärmiselt kohatu.

* Harvaesinevad asjad. Väimees, keda äi kiidab. Samuti ämm, kes kiidab miniat. Korralikud hõbedast[[hõbe]]dast näpitsad, millega on hea karvu välja tõmmata. [[Teener]], kes ei sarja isandat. /---/

:Lugude ja luuletuste[[luuletus]]te [[käsikiri|käsikirjade]] kopeerimisel mitte teha tindiplekke originaalile. Hinnaliste teoste puhul hoolitsed kogu hingest selle eest, et seda ei juhtuks, aga ometi õnnestub [[raamat]] ära määrida.

* Asjad, mida on valus pealt näha. Kui sa enda juures [[külaline|külalist]] võõrustades kuuled, kuidas tagumises toas räägitakse kõva häälega väga isiklikest asjadest, aga sa ei saa midagi teha, et neid takistada. /---/

:Jääda ööseks kellegi juurde ja näha, kuidas selle maja teenijad labaste [[rumalus|lollustega]] teineteist lõbustavad. /---/

:Kui harimatu inimene pikib haritlasega rääkides oma jutu sisse erinevaid [[nimi|nimesid]], neid aeg-ajalt tähtsa näoga meenutades.

:Väga piinlik on kõrvalt vaadata seda, kuidas keegi esitab teiste ees oma luuletuse, mis pole eriti hea, ja räägib seejärel pikalt igasuguse tagasihoidlikkuseta[[tagasihoidlikkus]]eta, kuidas seda on päris palju kiidetud.

* Kui tõmmu nahaga inetu naisterahvas[17] lösutab keset suvepäeva, [[parukas]] peas, habetunud kondise mehe süleluses, siis on seda võimatu taluda. Kas nad tõesti kujutavad ette, et neis on midagi vaatamisväärset? Öösel on teine asi – siis pole inimesi näha, ja pealegi tegelevad hämaruses kõik enam-vähem sama asjaga, mistõttu pole vaja oma välimuse pärast muretsedes öö läbi korralikult istuda. Samas hommikul tuleks võimalikult kiiresti üles tõusta, et mitte kellelegi silma jääda.

* Asjad, mis lähevad muudkui mööda ja mööda. Täies purjes [[laev]]. Inimese eluaastad. Kevad, suvi, sügis, talv.