Sei Shōnagon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Jaapani kirjanikud |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Sei Shōnagon''' (966–1025) oli Jaapani kirjanik, keisrinna Teishi (Sadako) õuedaam, "Padjaraamatu" (枕草子, makura no sōshi) autor. Eesti keeles on katkendeid teosest ilmunud 1985. aastal kogumikus "Sõna 8" (Loomingu Raamatukogu 51-52) [[Rein Raud|Rein Raua]] tõlkes pealkirjaga "Märkmeid padja alt" ja 2018. aastal ajakirjas Vikerkaar Alari Alliku tõlkes pealkirjaga "Padjamärkmed".
==Padjamärkmed==
9. rida ⟶ 8. rida:
** 22
* Asjad, mida [[inimesed]] põlgavad. Lagunev
** 24
19. rida ⟶ 18. rida:
* 25
* Õitsevate puude hulgas on kõige kaunimad ploomid, olgu nad siis hele- või tumepunased. Kirsiõite puhul võiksid kroonlehed olla suured, lehed tumedad ja oksad peenikesed. Sinivihma õied on erakordsed siis, kui nad ripuvad pikkade kobaratena ning on tumelillat värvi.
* Pirniõisi peetakse üldiselt ebameeldivaks – neid ei istutata oma elamise lähedale ega kasutata ka kõige tühisemate kirjade kaunistamiseks ning nendega võrreldakse enamasti sellise naise nägu, kelles pole midagi armastusväärset – ilmselt on selle üheks põhjuseks ka lehtede mittemidagiütlev värv –, aga sellele vaatamata on Hiinas pirni kõrgelt hinnatud ja luules korduvalt kasutatud, mis paneb tahtmatult mõtlema, et midagi peab neis ikka olema. Kui õisi lähemalt uurida, siis võibki kroonlehtede servades märgata õrna sädelust. See, kuidas Bai Juyi kirjeldas "Igavese igatsuse laulus" Yang Guifei pisarates nägu keisri saadikule sõnadega: "pirniõites oks on vihmas saanud läbimärjaks", on ebatavaliselt liigutav – teist lille, mis siia nii erakordselt hästi sobinuks, maailmas ilmselgelt pole.
** 34
* Naksurlane on samuti põnev. Kuigi ta on tühipaljas putukas, tunneb ta siiski südames kutset [[Buddha]] tee järele, mistõttu käib ringi pidevalt kummardusi tehes. See, kuidas ta ootamatult mõnes hämaras nurgas seljalt kõhule hüppab, on väga huvitav.
* [[Kärbes|Kärbse]] oleksin pidanud panema ebameeldivate asjade nimistusse – temas pole midagi armastusväärset. Kärbes pole piisavalt suur, et inimestes otsest vaenu tekitada, aga ikkagi on vastik, kuidas ta [[sügis]]el kõiksugu asjadel istub ja oma niiskete [[jalg]]adega su [[nägu]] puudutab. Kui kärbse märki kasutatakse inimese nimes, tundub see äärmiselt kohatu.
** 40
* Harvaesinevad asjad. [[Väimees]], keda [[äi]] kiidab. Samuti [[ämm]], kes kiidab
:Lugude ja [[luuletus]]te [[käsikiri|käsikirjade]] kopeerimisel mitte teha tindiplekke originaalile. Hinnaliste teoste puhul hoolitsed kogu hingest selle eest, et seda ei juhtuks, aga ometi õnnestub [[raamat]] ära määrida.
** 72
29. rida ⟶ 34. rida:
:Jääda ööseks kellegi juurde ja näha, kuidas selle maja teenijad labaste [[rumalus|lollustega]] teineteist lõbustavad. /---/
:Kui harimatu inimene pikib haritlasega rääkides oma jutu sisse erinevaid [[nimi|nimesid]], neid aeg-ajalt tähtsa näoga meenutades.
:Väga piinlik on kõrvalt vaadata seda, kuidas keegi esitab teiste ees oma
** 92
37. rida ⟶ 42. rida:
* Asjad, mis lähevad muudkui mööda ja mööda. Täies purjes [[laev]]. Inimese eluaastad. Kevad, suvi, sügis, talv.
** 245
* Ma ei saa aru inimestest, kes saavad pahaseks, kui teistest selja taga halba räägitakse. Miks seda ei tohiks teha? Kui jätta kõrvale mure enda pärast, siis ei paku miski paremat võimalust oma ärrituse väljendamiseks. Kahjuks peetakse sellist käitumist ebasobivaks, kusjuures alati varitseb oht, et tagaräägitu saab juttudest kuulda ja hakkab vimma kandma, mis on muidugi äärmiselt kahetsusväärne.
** 255
[[Kategooria:Jaapani kirjanikud]]
| |||