George Eliot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
===Teine raamat. Kooliaeg===
 
* Кui mr. Stellingis leiduski midagi, mis ei olnud päris eht, siis selle avastamiseks jäi Tomil jõudu vajaka: isegi elutark [[täiskasvanu]] suudab ainult faktide[[fakt]]ide mitmekülgse võrdlemise teel eraldada tühja tünni[[tünn]]i kõmistamist taevasest kõuekõminast.
** 1. peatükk, lk 123
 
* Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline maailm näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. Oksjonile[[Oksjon]]ile pandult võiks meie varajase lapsepõlvekodu [[mööbel]] näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle araära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see õilis omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab inglise inimest võõramaistest elajatest?
** 1. peatükk lk 139
 
* [[Jõulupuding]] oli niisama kaunilt ümar nagu ikka, ja kui see sisse kanti, põles sellel sümboolsete [[sinine|siniste]] tulukeste [[ring]], otsekui oleks puding kangelaslikult päästetud põrgust[[põrgu]]st, kuhu selle olid heitnud seedimishäiretega puritaanid[[puritaan]]id /---/
** 2. peatükk, lk 141
 
* Mr. Tulliver oli rangelt aus [[mees]] ning oma aususele[[ausus]]ele uhke, kuid ta uskus, et [[kohus|kohtus]] saab õiguse see, kes palkab suurema [[suli]] väiksemat suli ninapidi vedama. Kohtuskäimine on omamoodi kukevõitlus, kus solvatu mure on leida kõige südikam ja paremate kannustega võitluslind.
** 2. peatükk, lk 142-143
 
* Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid kunstikoolid — ajal, kui kõik {{õpetaja|koolmeistrid]] ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik kirikuõpetajad[[kirikuõpetaja]]d veel mitte avara vaimuga kultuurilembesed mehed. Ei ole [[müüt]], et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi vaimulikke[[vaimulik]]ke, kelle vaim oli piiratud, vajadused[[vajadus]]ed aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head tööd[[töö]]d tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd?
** 4. peatükk, lk 153
 
* ... aga ka mittepädevad džentelmenid peavad ära elama, ja kui neil puudub isiklik [[varandus]], ei saa nad endale lubada peent elu teisiti, kui sidudes end hariduse[[haridus]]e või valitsusega[[valitsus]]ega.
** 4. peatükk, lk 154
 
* Laiaõlgsed ja auahnete püüdlustega džentelmenid valmistavad oma sõpradele mõnikord pettumuse, kui nad kõiges päris läbi ei löö. See tuleb ehk sellest, et suurteks saavutusteks on vaja omada muidki erilisi võimeid peale erilise tahtmise edu saavutada; see tuleb ehk sellest, et need tursked isandad on küllaltki laisad ja liigne aplus ei lase nende ''divinae particulum aurae'' maast lahti tõusta.
** 4. peatükk, lk 155
 
* On kahtlane, kas me üldse suudaksime [[sõjavägi|sõjaväge]] pidada, kui meil kodus puuduksid rahupooldajad, kes armastavad end vahel kujutleda sõduritena[[sõdur]]itena. Siis võiks sõdadele[[sõda]]dele nagu muudelegi dramaatilistele vaatemängudele publiku[[publik]]u puudusel peagi [[lõpp]] tulla.
** 4. peatükk, lk 160
 
 
===Kolmas raamat. Langemine===