* Kõik see, pidage meeles, sündis tol pimedal ajal, kui veel puudusid kunstikoolid — ajal, kui kõik {{[[õpetaja|koolmeistrid]] ei olnud veel eranditult ausad, tundehellad isiksused, ja kõik [[kirikuõpetaja]]d veel mitte avara vaimuga kultuurilembesed mehed. Ei ole [[müüt]], et noil vähemsoovitud aegadel oli peale mr. Stellingi veel teisigi [[vaimulik]]ke, kelle vaim oli piiratud, [[vajadus]]ed aga suured, ja kelle sissetulek, peamiselt Fortuna naiselik-pimedate ning ebaloogiliste vassingute tõttu, ei vastanud niivõrd nende vajadustele kuivõrd intellektile — millest inimese sissetulek teadagi ei sõltu. Niisiis tuli neil džentelmenidel oma vajadused sissetulekuga vastavusse viia; ja kuna vajadused ei lase end just kergesti surnuks näljutada, pidid nad valima lihtsama tee — oma sissetulekuid tõstma. Selleks oli üksainus moodus; kuna vaimulikele olid keelatud kõik ametid, kus madala tasu eest head [[töö]]d tehakse, kes võis neid siis laita, kui nad tegid kõrge tasu eest väga kehva tööd?
