George Eliot: erinevus redaktsioonide vahel

* Me otsustame teiste üle [[tagajärg]]ede põhjal — kuidas siis muidu! —, tundmata sündmuste[[sündmus]]te kulgu, mis nendeni on viinud. /---/ Avalik arvamus on säärastel puhkudel alati naissoost; mitte seltskond, vaid seltskonna Proua; /---/

:Kõik avara, jõulise mõtteviisiga inimesed tunnevad dog-maatikutedogmaatikute suhtes vaistlikku vastumeelsust; sest sellised inimesed taipavad juba varakult, et dogmad ei suuda mahutada meie elu kogu salapärast keerukust, ja et panna end sedasorti vormelite kütkesse tähendab endas maha suruda meile ülemalt antud südamesundi ja headust ning meie süvenevaist arusaamadest tulenevat kaastunnet. Dogmaatik aga on kõigi nende tüüpiline esindaja, kes moraaliküsimustes juhinduvad ainult üldreeglitest, uskudes, et need viivad neid kindlal, äraproovitud meetodil õigluse juurde, ilma et neil endil tuleks ilmutada kannatlikkust, otsustusvõimet ja erapooletust, ilma et neil oleks vaja selgusele jõuda, kas neis leidub küllalt osavõtlikkust, mida saab olla ainult inimestel, kes ise on kiusatustega heidelnud või elanud küllalt pingsat ja toimekat elu, et oma ligimestele kogu hingest kaasa tunda.

* Dr. Kenn, kelle [[südametunnistus]] oli täiesti puhas, tahtnuks oma otsusele kindlaks jääda — mitte järele anda üldsuse arvamusele, mis sedapuhku oli põlastusväärne ja vastik; kuid viimaks tuli tal siiski arvestada vastutust, mis lasus temal kui hingekarjasel patu vastu võitlemisel, olgu see patt või ainult näiline — ja selle näilise määrab alati ümbritseva meelelaadi keskmine tase. Kus meelelaad on labane ja jõhker, kasvab alati selle näilise osakaal.