George Eliot: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
107. rida:
** 3. peatükk, lk 260-261, [[Thomas à Kempis]]e "Kristuse jälgedes" kohta
 
* Kuid võtkem arvesse, et peenel [[seltskond|seltskonnal]] on oma puna[[vein]] ning sametvaibad, kuus nädalat ette kutsutud lõunakülalised, on oma [[ooper]] ja muinasjutulised ballisaalid; peen seltskond peletab [[igavus]]e tõuehtsate [[hobune|hobuste]] sadulas, [[klubi]]s aega viites või krinoliinivihurite vahel loovides; [[teadus]]e eest hoolitseb neil Faraday, [[religioon]]i eest kõrgemad vaimulikud, keda võib kohata kõige paremates [[maja]]des: tõelise [[usk|usu]] ja üleva [[paatos]]e jaoks pole neil aega ega vajadust. Kuid peen seltskond, huljudes kerge [[iroonia]] härmalõngadel, on väga kallis pidada; see nõuab vähemalt üldrahvalikku ränka ja vaevalist tööd külg külje kõrval umbsete [[vabrik]]ute kõrvulukustavas müras, küürutamist [[kaevandus]]tes, higistamist [[ääs]]ide ees, jahvatamist, vasardamist ja kudumist läppunud õhus — või siis omaette [[lammas|lambaid]] karjatades või üksildastes majades ja onnides keset saviseid või kriidiseid põllumaid, kus vihmased päevad nii tüütult venivad. See üldrahvalik elu põhinebki [[paatos]]el — vaesuse paatosel, mis sunnib [[rahvas]]t kõike seda tegema, et peent seltskonda ja kerget [[iroonia]]t üleval pidada — veetma sageli oma raskeid aastaid kütmata, ainsagi [[vaip|vaibata]] majas ja taluma perekonnatülisid, mida ei mahenda pikad [[koridor]]id.
** 3. peatükk, lk 261