Juhan Liiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Märgis: Tühistatud
Eemaldatud muudatus 43044, mille tegi 2001:7D0:8871:E780:9431:6337:3CAF:C1F8 (arutelu)
Märgis: Eemaldamine
31. rida:
Nii järelikult: minu erakond on eesti keel.
</poem>
 
==Tema kohta==
* Igas rahvuskirjanduses on oma "hull geenius", kes lõpetab vaimuhaiglas. Eestis on selleks Juhan Liiv, eesti kirjandusloo üks tähelepanuväärsemaid isiksusi.
** [[Anne Nahkur]], "Lühike eesti kirjanduslugu: õpik vene õppekeelega gümnaasiumile" Tallinn: Koolibri, 2007, lk 8<!--kontrolli!-->
 
* Liivi hullusemüüti on meil [[Tuglas]]e õhutusel tagantjärele põhjalikult ekspluateeritud. Nüüd on ülim aeg tähele panna Liivi tarkust – mõtleva luuletajana. Hulludest on maailm aina kubisenud, tarkust on tulnud pigem otsida tikutulega.
** [[Jüri Talvet]], [https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Juhan_Liiv&action=edit&section=2 Juhan Liivi uus tulemine]. Vastused Pille-Riin Larmile. Sirp, 31. juuli 2014
 
* 1891. aastast pärineb Juhan Liivi jantlik allegooria "Ühe teise ilma kodaniku kepijoonistused planeet Marsi peal ehk väga imelikud nähtused maa peal nägemata asjadest", mis parodeerib [[Marss|Marsi]] elanike näitel Eesti ajakirjandust ja eestlaste jagunemist konkureerivatesse erakondadesse. Pamflett on kirjutatud vastuseks [[Eduard Vilde]] luuletaja-paroodiale "Suguvend Johannes", ja muuhulgas on siin juttu "sopandeid" kirjutavast kirjanikust, kes siirdub elama Marsile ega tulegi sealt enam tagasi. Liiv pidas ilmselt silmas Vilde pikemat viibimist [[Berliin]]is ja tema n.-ö. rahvusvahelise mehe mainet. Igatahes oli Liivi Marsi-kujutlus (millele järgnes pikem poleemika Vilde kirjatööde ümber) nii mõjuvõimas, et seda meenutatakse veel kümme aastat hiljemgi. 1901. aastast leiame ajalehe följetonisti sellekohase teate: "Ka kõneldakse, et sopakirjanik planeet Marsi pealt meie maakerale tagasi tulevat [---]." Näeme, et Mars on Eesti kirjanduslikus praktikas varakult paigutatud küllaltki ühemõtteliselt koomilise, "tõsise" kirjanduse vaatenurgast perifeerse stiilikihistuse hõlma.
** [[Toomas Haug]], "Tagasi perifeeriasse: Jüri Loigu elu Marsil". Looming nr 6/2012, lk 867
 
 
 
<poem>
Vast ainult üks meil on see päris [[hull]]
kes lõhkus aknaraamid ja [[Poola]]maale
põgenes Ta oli [[müts]]ita ja kuueta
ja [[rong]]ilt maha võeti kui kukutatud [[kuningas]]
/---/
Pärast [[tihane|tihast]] aknal uuris kaela alt [[valge]]
kõht kollane Mis öelda tahtis tema
Lumesajus sumpides kui teed ei ole tulekiiri
me olemegi tema Ei otsi küsimusi ega oota
vastust See tulek on me [[saatus]]
</poem>
* [[Ene Mihkelson]], kogust "Tulek on su saatus". Eesti Raamat 1987, lk 32
 
 
<poem>
Jah, kas teda oligi üldse?
Küll, oli küll! –- Oh, kuidas kukepoeg toksib
südant seestpoolt kui munakoort.
Juba ajabki rinna ette:
oli küll, oli küll meil säärane mees,
televisioonimast rabas,
mäelseisja madalal nõmmel!
Ei, ei, seda tõepoolest mitte!
Kõige igavama argisema kesknädala nimel –
mitte seda müüti, seda uhket ja suurt!
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], [https://juhanliiviluuleauhind.wordpress.com/2017/10/25/1966-paul-eerik-rummo-ikka-liivist-moteldes/ Ikka Liivist mõteldes]
 
 
<poem>
Kõik lapsed [[Jumal]]a pihus.
Kui haige tiivaga [[lind]]
Su [[luule]] peksles mu ihus.
See piinas - see päästis mind.
 
Sääl tõusis kui [[tuul]]epuhang
üks oksi vapustav viiv -
ma hingasin: kuule, Juhan...
Ja vastu varises liiv.
</poem>
* [[Doris Kareva]], "Ei valust me enam räägi". Kogust "Vari ja viiv" 1986
 
==Vaata ka==