Meeleheide: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida:
{{toimeta}}
'''Meeleheide''' on lootusetus ehk [[lootus]]e kaotus.
 
 
* Mõnikord võin ma vaid oiata, [[kannatus|kannatada]] ja valada oma meeleheite [[klaver]]isse!
** [[Frédéric Chopin]], ''cit. via'' Jorgensen, "Chopin and the Swedish Nightingale" (2003), lk 26
 
 
* [[Keskiga|Keskealised]] [[inimesed]], kellel tugevamad [[tunded]] on juba läbi elatud, kuid kelle [[mälu]] põhineb osalt veel [[emotsioon]]idel ja mitte ainult sisevaatlusel, peaksid olema omamoodi [[preester|preestrid]], kes on [[elu]] poolt kutsutud ja seatud päästma eksinud noori ja meeleheite ohvreid. Enamik meist oleks nii mõnelgi [[hetk]]el oma noores elus tervitanud sedasorti hingekarjast, olgu vaimuliku rüüs või ilma, kuid oleme pidanud maadlema oma eluraskustega üksi, ilma mingi abita.
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", VI raamat, 9. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 389
 
 
* Andres mõistis ikka selgemalt, et temal on õigus, mitte Pearul. Aga kui ta ometi oma õigust ei suutnud Pearu vastu maksma panna, siis kippus talle mõnikord peaaegu meeleheide peale. Mis aitas tema piiblilugemine ja vaimuvalgus, kui Pearu elas oma pimeduses niisama hästi ja paremini? Kas tõesti on see õige, et maailmas valitsevad mitte valgustatud, vaid pimedad? Aga milleks siis see pühakiri ja vaimuvalgus?
** [[A. H. Tammsaare]], "Tõde ja õigus" I, 32. peatükk
 
 
 
<poem>
Meie [[saatus]] on püsida tüüril
kõigi lootuste avariiski
ja tõdede vankuval [[müür]]il
meelt heita – ning elada siiski.
</poem>
* [[Heiti Talvik]], "Jumalate hämaras" kogust "Kohtupäev" (1937)
 
 
 
* Maja haises desinfektsiooni järele, ent [[lõhn]]ade seas oli eksimatult ülekaalus too meeleheitehõng, mida nii sagedasti on tunda [[vangla]]s, kohtusaalis ja hullumajas.
** [[Viies osaline]], (lk 164)
 
 
* Tema [Larry] ei teadnud, et mõnes kohas, näiteks seal maal, kust tuli Rahel, võistlevad erinevad meeleheited omavahel esikoha pärast. Ja et isiklik meeleheide ei saa iial olla piisavalt meeleheitlik. Et midagi juhtuks, kui isiklik [[kaos]] asetatakse hiigelsuure, kihava, keerleva, tungleva, naeruväärse, meeletu, teostamatu üldrahvaliku kaose [[altar]]i kõrvale. Et Suur Jumal ulub nagu kuum [[tuul]] ja nõuab, et teda kummardataks. Et Väike Jumal (õdus ja vaoshoitud, isiklik ja piiratud) lahkub kalestunult, naerdes ise tuimalt oma hulljulguse üle.
** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 29
 
 
* "Ma kuulsin, et sa kohtusid [[jõulud]]e ajal võlukunstiministriga?"
:"Jah," ütles Harry. "Ta ei ole minuga eriti rahul."
:"Ei," ohkas Dumbledore. "Minuga ei ole ta ka eriti rahul. Me peame vaatama, et me oma meeleheite alla ei mattu, vaid ikka edasi võitleme."
* [[J. K. Rowling]], "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005, lk 306
 
 
 
* Mis [[tarkus]]est saab juttu olla, kui sa oled inimene? [[Kirkegaard]] on määratlenud nii, et sa vaevled, piinates ennast ja püüdes otsustada, mis on õige. Sa ei tea seda ja ei saagi otsustada, mis on õige, ning see vaev meeleheitlikult otsustada, mis on õigem, teebki inimesest inimese. Minu meelest on see väga ilusti öeldud. Me oleme kottlollid ja tahame otsustada, mis on õige, aga see pole võimalik – me ei tea.
** [[Enn Kasak]], intervjuu: [[Priit Simson]], [http://www.epl.ee/news/arvamus/enn-kasak-tark-jutt-tahendab-et-raagid-seda-mida-koik-niigi-arvavad.d?id=63682696 "Enn Kasak: "tark jutt" tähendab, et räägid seda, mida kõik niigi arvavad"] Eesti Päevaleht, 23. detsember 2011
 
 
* Eesti inimene otsib tuge oma rohelisele [[südametunnistus]]ele, aga seda pole seni suutnud keegi pakkuda. Roheline [[ilmavaade]] on Eestis justkui hüljatud [[koduloom]], kes tõttab ühe [[uks]]e tagant teise juurde ja otsib endale meeleheitlikult peremeest.
** [[Valdur Mikita]], "[https://arvamus.postimees.ee/4416127/teise-aastasaja-eesti-valdur-mikita-emajoe-pastoriseerimine Emajõe pastöriseerimine]" Postimees, 23.02.2018
 
 
* Mul on siiralt kõrini kogu sellest erutatud kädistamisest teemal [[mehed]] on karutapjad. Ei ole. Kunagi ei ole olnud. Juba vanal hallil [[aeg|ajal]], kui mehed olid tehtud meeleheitest ja nahkrihmadest ja [[laev]]u ehitama polnud veel õpitud, oli karutapjaid ülimalt vähe. Ja [[karu]] tapmises nappis kangelaslikkust – mindi ikkagi karjaga, surgati nii kaugelt kui võimalik ja hüpati kohe eemale. Ja väga õige! Teisiti lihtsalt ei saa.
** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ Utoopiasari. "Emane sinivaal"]. Feministeerium, 16. juuni 2020
 
 
 
== Allikata tsitaadid ==