Ursula Le Guin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
53. rida:
:Tütarlaps kuulas, läikivate [[must]]ade [[juuksed|juustega]] [[pea]] langetatud.
:"Selleks, et saaks lausuda sõna," vastas Ged aeglaselt, "peab olemas olema [[vaikus]]. Enne ja pärast." Siis tõusis ta äkitselt püsti ja ütles: "Mul ei ole õigust neist asjadest rääkida. Mulle lausuda antud sõna laususin ma valesti. Mul on parem vaikida; ma ei ütle enam midagi. Võib-olla pole olemas ühtki tõelist väge peale [[pimedus]]e." (lk 142)
* Varjupaik, [[sadam]], [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olidasunudolid asunud, võis kõige tühisemagi loitsu lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku valgus ja pimedus. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut sõna. (lk 144)
* "Ta on nagu [[kala]]ke, selges ojas ujuv [[lepamaim]]," ütles Ged, "ta näib kaitsetu, aga kinni püüda teda ei saa."
:Seepeale vaatas Kurehernes talle otsa ja [[naeratus|naeratas]]. "Sa oled sündinud maag," ütles ta. "Mu [[õde|õe]] päris nimi on Kest." Vanas keeles tähendab 'kest' lepamaimu, nagu Ged hästi teadis, ning see tegi ta [[süda]]mele [[rõõm]]u. Veidi aja pärast aga lausus ta tasa: "Võib-olla ei oleks sa pidanud mulle tema nime ütlema."