Sadam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Sadam''' on veekogu kalda äärde ehitatud rajatis laevade või muude veesõidukite sildumiseks ja teenindamiseks. <poem> Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart...'
 
Resümee puudub
17. rida:
 
 
* Igast käidavamast lõunamere jahisadamast võite te leida vähemalt [[kaks]] päikesest[[päike]]sest põlenud ja soolast[[sool]]ast pleegitatud juustega [[eestlased|eestlast]], kes ootavad [[raha]] oma viimase artikli eest.
** [[Ernest Hemingway]], "To Have and Have Not" (1937), "Kellel on ja kellel pole", tõlkinud [[Mart Kangur]], Kupar 2001, ISBN 9985-61-247-7, lk 212
 
* [[Kajakas|Kajakad]] on sündinud taskurätikuist[[taskurätik]]uist, mis sadamais hüvasti ütlevad.
* ''Las gaviotas nacieron de los pañuelos que dicen ¡adiós! en los puertos.''
** [[Ramón Gómez de la Serna]], gregeriia
 
 
* Varjupaik, sadam, [[rahu]], [[turvalisus]] - see kõik oli seljataha jäänud. Nad olid sellele selja keeranud. Nüüd olid nad teel, kus kõik juhtumused tõid hukatust ning igal teol oli [[tähendus]]. Sellel kursil, millele nemad olid asunud, võis kõige tühisemagi loitsu lausumine [[juhus]]t muuta ning väe ja hävingu tasakaalu kallutada, sest nüüd liikusid nad selle tasakaalu[[tasakaal]]u keskme poole, paiga poole, kus saavad kokku [[valgus]] ja [[pimedus]]. Säärasel retkel olijad ei lausu ühtki ettevaatamatut [[sõna]].
** [[Ursula Le Guin]], "Meremaa võlur". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Kunst 1994, lk 144
 
 
 
<poem>
Mängivad pillid[[pill]]id, [[kuu]] on vees,
siin on sadam, meremees.
Laev on sadamas terve öö,
[[laud]] on kaetud - võta ja söö!
/---/
Lõpuks, meremees, siin on maa,
45. rida:
 
<poem>
meid kõiki maha jätab [[valge]] laev,
kuid sadamad on igale meist lahti.
Kui ainult unistada oleks mahti,
saaks ookeaniks[[ookean]]iks umbne vanglakaev.
</poem>
* Karl Ristikivi, "Hårsfjärden, fantaasia g-moll" I kogust "Inimese teekond"
67. rida:
 
* Või ütleme siiski lõpuks, et sadamas, kõigi saatjate ja mahajääjate hulgas, oli ka keegi, kes talle lehvitas? Üks kõhn tumedavereline tütarlaps, kes seisis värisedes külmas [[tuul]]es ja lehvitas, ilma et ta oleks näinud Pablot või see teda. Lehvitas lõplikuks jumalagajätuks.
:Ei, see oleks liiga kunstlik ja liiga sentimentaalne. Maria ei ole seal. Maria on kadunud, lõplikult kadunud. Maria on ainult [[unistus]].
* Karl Ristikivi, "[[Lohe hambad]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1970, lk 252
 
90. rida:
ja kus ta praegu varjab end?
Ta alla sadamasse läks
ja hakkas [[tüürimees|tüürimeheks]] [[laev]]allaeval
mida peksis elu[[torm]].
Sealt saadab kirju nõudmiseni