Eugene O'Neill: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
9. rida:
** [[Mardi Valgemäe]], "Ekspressionismist Eugene O'Neilli näidendeis", Tulimuld 4/1962
* Ajapikku selgub, et pahele andumise on põhjustanud kunagine psüühiline trauma või kompleks, viimane aga on omakorda tekkinud veel varem tärganud kirest. Niisugune [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütiline]] liin aga kasvab lavastuses märkamatult sotsiaalseks liiniks, sest kogu etendus kujutab endast suurt ja lootusetut võõrandumisprotsessi, mis on vältimatult omane sellele ühiskonnale, kus kõlavate sõnade varju on peidetud täielik ükskõiksus inimese vastu.
** [[Valdeko Tobro]] arvustuses [[Mikk Mikiver]]i lavastusele "Pikk päevatee kaob öösse", Sirp ja Vasar, 12. november 1971
25. rida:
:Hästi paljuütlevalt täpne on stseen, kus kõik mehed kolmekesi vaatavad aknast välja, vahivad kaugusse, ehkki tegelikult peaksid sel hetkel vaatama selja taha, kus neile kõige lähedasem naine tuge otsib ega leia. Peaksid tegutsema… vist… aga kuidas?
* [[Silm]]ad kõnelevad selles tükis kõigil osalistel, neis silmis on [[valu]]sädemed, neis on [[hirm]] ja väljapääsmatus. Ka [[üksindus]] – mis siis, et ollakse ontlikult ja pealtnäha koos. Kõik tegelased selles tükis on kindlalt [[ebakindlus|ebakindlad]]. Kas ainult näidendis, kas ainult tegelased…
* Tuttav [[psühholoog]] ütleb, kui "Päevateest" räägime, et inimestele on
** [[Margus Mikomägi]], [https://teatritasku.ee/margus-mikomaegi-2/ "Uduse teekonna tõde ja õigus"], Teatritasku, 2. veebruar 2009 (arvustus "Pikk päevatee kaob öösse" lavastusele Tallinna Draamateatris)
| |||