Karin Hallas-Murula: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
9. rida:
* [[Kliima]]üllatused sunnivad meidki küsima, miks on [[korter]]ites nii vähe alternatiivkütte võimalusi (kel [[kamin]]at pole, selle jaoks on [[talv]]ine elektrikatkestus [[katastroof]] ka [[Eesti]]s), [[suvi]]se palavaga aga tahaks küsida, miks korterite projekteerimisel on nii vähe mõeldud [[rõdu]]dele ja nende kaitsmisele [[päike]]se eest, üleujutused on andnud õppetunni [[kelder|keldrite]] osas jne.
* Olen kaugel sellest, et trendiloomise-järeletegemise protsessi nagu ka keskuste-perifeeriate teemat lihtsustada, vastupidi, see on Eesti arhitektuuris nii keskne teema, et võib terve [[teooria]] üles ehitada. Nagu tipptehnoloogias nii on [[kultuur]]iski kehtiv tõsiasi, et mida kiiremini uusima võtte maale tood, seda pikem on [[aeg]], mil seda loodetavasti originaalseks peetakse. Seejärel saabub [[unustus]], võib-olla ka piinlikkusetunne. Tänase infoleviku [[kiirus]]e juures tulevad eeskujud järjest kiiremini välja ja nii on vaja pidevalt arendada ka nende interpreteerimise ja tõlgendamise osavat [[retoorika]]t.
* Avalik linnaruum ja arhitektuuri urbanistlik kvaliteet kuuluvad praegusaja lendsõnade hulka nagu ka erinevate sotsiaalsete gruppide (unustamata vähemusi) vaheline dialoog (vanasti öeldi lihtsalt [[koridor]], nüüd on see majaelanike sotsiaalse suhtlemise ruum). Majade alla ehitatakse [[tänav]]aid, et "avalik linnaruum majast läbi lasta", "astuda dialoogi". (Kui [[Baudrillard]] defineeris omal ajal "kommunikeerumise ekstaasi", siis praegu näib [[maailma]] haaranud "dialoogi tekitamise" [[orgia]].) Enne olid lihtsalt parkimiskohad tänavatasandil, nüüd on "maja kommunikeerumine linnaruumiga innovatiivse logistilise lahenduse kaudu". Iga pärapõrgusse ehitatava maja puhul saab reipalt rääkida "seni kasutamata linnaruumi hõivamisest", iga ebaõnnestunud transpordiskeemi nimetada "tulevikkuvaatavaks [[liiklus]]e rahustamise meetodiks".
* Mida võtta kriteeriumiks situatsioonis, kus maailm on kergelt või koguni väga viltu läinud ja paljud asjad globaalses, humaanses, ökoloogilises või mõnes muus kriisis: kas sellist arhitektuuri, mis selle kõigega kaasa läheb ja nii ongi kaasaegne ehk siis kommertslik, epateeriv, [[tabu]]sid lõhkuv, mingil määral [[hull]] jne või lähtuda vajadusest seda maailma veidigi korrastada, mitte leppida arhitektuurile pealesurutud rolliga olla kommertsliku tarbimisühiskonna lisaväärtuse tootja, reklaami- ja meediamaailma ihade estetiseerija, korporatiivse [[idealism]]i tugevdaja? [[Disain]]i kritiseeritakse järjest rohkem ostuiha pealesurumises ja tarbimisühiskonnale järjest uute tuuride pealeväntamise pärast. Või peaks siiski kilbile tõstma arhitektuuri kuulsusetuma ülesande: olla saastatud [[linn]]ade sanitar ja panna õlg alla seal, kus kriisiühiskonnal päriselt kitsas käes. Kas arhitektid oleksid valmis loobuma "geniaalse looja" privilegeeritud positsioonist?
** [https://sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/euroopa-parim-arhitektuur/ "Euroopa parim arhitektuur"] Sirp, 29.07.2010