Nahkhiir: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
 
 
* "Ma tunnen, et mulle kasvavad [[tiivad]]!" ütles [[hiir]]. No ja mis siis, kodanik nahkhiir?
** [[Stanisław Jerzy Lec]], "Sugemata mõtted". Tõlkinud [[Aleksander Kurtna]] ja [[Arvo Valton]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 48/1977
 
* Meie oma [[kogemus]] annab põhilise materjali meie [[kujutlusvõime]] jaoks, mistõttu viimane on piiratud ulatusega. Sellest pole abi, kui püüame kujutleda, et meie käsivarte külge kinnitub lennunahk, mis võimaldab meil videvikus ja koiduajal ringi lennata ning [[putukas|putukaid]] [[suu|suhu]] püüda; et meil on väga vilets [[nägemine]] ja et me tajume ümbritsevat [[maailm]]a peegeldunud kõrgsageduslike helisignaalide abiga; ja et me veedame päevaaja pea alaspidi [[pööning]]ul rippudes. Niivõrd, kui ma suudan seda kujutleda (mitte eriti), ütleb see mulle ainult seda, mis tunne oleks ''minul'' käituda nii, nagu käitub nahkhiir.
16. rida:
gi söögi-
 
poolist, pingutavad [[elevant|elevandid]], maas veerlev metshobune,
väsimatu [[hunt]] puu
all, nihkumatu kriitik, kelle [[nahk]] tõmbleb nagu
[[hobune|hobusel]], kes tunneb kirpu[[kirp]]u, pesa-
pallihull, statistik – üksteise järel
võib loetleda juhtumeid, kui