Altar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' <poem> Lind on ju enesele aseme leidnud ja pääsuke enesele pesa, kuhu ta paneb oma pojad: sinu altarid, Issand Sebaot, mu kuningas ja mu Jumal! </poem> * Psalmid,...' |
Resümee puudub |
||
5. rida:
ja pääsuke enesele pesa,
kuhu ta paneb oma pojad:
sinu
mu kuningas ja mu Jumal!
</poem>
13. rida:
* Siis nägi ta üht noormeest tulemas. Too tõi kimbu valgeid [[lill]]i; need puistas ta [[torn]]i [[põrand]]ale ning läks ära. Siis tuli teine ja tõi kimbu [[kannike]]si; need puistas ta keset [[kirik]]ut. Siis tuli veel üks ja tõi kimbu [[roos]]e; need puistas ta ilusasti meie emanda (= Maria)
** [[Mechthild Magdeburgist]], Vaesest tüdrukust, Ristija Johannese missast, armulaualeibade muundumisest Talleks, inglite kaunidusest, pühakssaanud inimeste neljast liigist ja kuldsest pennist. Rmt: "Jumaluse voogav valgus", 2. raamat, IV. Tõlkinud Kalle Kasemaa. Tartu: Ilmamaa, 2015.
21. rida:
Pea! Ära hävita korraga [[kolm]]e [[elu]]
Ning ühekorraga ka meie ilusat [[abielu]]!
See [[kirp]] on ju sina kui mina kui meie
Seepärast halasta talle ning eluga minema lase.
Kuigi sa ise ei taha ja isa-ema ei luba,
Ühendab meid see väikene läikiv ja liikuv [[tuba]].
</poem>
* [[John Donne]], "Kirp" (''Flea''). Tõlkinud [[Paul-Eerik Rummo]], rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 117
37. rida:
Too ohvrit [[jumal]]alle, [[naine]] vaga,
too ohver verivalge
Oo! ära seisa [[tempel|templi]] [[uks|uste]] taga.
</poem>
* [[Henrik Visnapuu]], "Kaks algust" (1912)
46. rida:
* ... suur oli minugi imestus, kui ma Püha Mikaeli [[kirik]]usse astudes leidsin saratseene, kes selga Kristuse
** [[Karl Ristikivi]], "[[Viimne linn]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1962, lk 72
57. rida:
eksinut [[häbi]]st ja vaevadest säästa!
Maarja, su
[[küünal|küünla]] tõin paistma su jahedat
Ära mind tõuka ja ära mind salga!
</poem>
66. rida:
* Tema [Larry] ei teadnud, et mõnes kohas, näiteks seal maal, kust tuli Rahel, võistlevad erinevad meeleheited omavahel esikoha pärast. Ja et isiklik meeleheide ei saa iial olla piisavalt meeleheitlik. Et midagi juhtuks, kui isiklik [[kaos]] asetatakse hiigelsuure, kihava, keerleva, tungleva, naeruväärse, meeletu, teostamatu üldrahvaliku kaose
** [[Arundhati Roy]], "Väikeste Asjade Jumal". Tõlkinud [[Anne Lange]]. Tallinn: Tänapäev, 2017, lk 29
|