Intuitsioon

Intuitsioon on suutlikkus taibata olukorda, sündmust objekti jne ilma teadliku uurimise või arutluseta, läbinägelikkus.

• Intuitiivne kujutamine põhineb süstemaatilisel mõtlemisel ja vaatlemisel.
  • Novalis. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19

• Kahelda kõigis maistes asjades ja intuitiivselt tunnetada mõningaid taevasi asju - see kombinatsioon ei sigita ei uskujaid ega uskmatuid, kuid õpetab inimesi mõlemasse ühtviisi suhtuma.
  • Herman Melville, "Moby Dick". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat 1974, lk 407

• Igasugune teoreetiline seletus on intuitsiooni pisendamine.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud Arvo Alas. Varrak 1997, lk 39

• On ka veel olemas illusioon, et keeruliste toitude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on traditsioon ja intuitsioon, mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali vooruseks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat kunsti nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. (lk 15)
  • Iris Murdoch, "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)

Kaplan oli jumaliku intuitsiooni hetkel suutnud omandada kasuliku kaitsva ratsionaliseerimise oskuse ning see avastus vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe vooruseks ja vale tõeks, impotentsus karskuseks, ülbus alandlikkuseks, rüüstamine filantroopiaks, vargus auks, jumalateotus tarkuseks, jõhkrus patriotismiks ja sadism õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt iseloomu puudumist.

• • Joseph Heller, "Nõks-22", tlk Tiina Randus, 2020, lk 467

• Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne kriitika ei küündi. Sest kriitika on mõistuse ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, intuitsioon, tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka juhus, mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise analüüsi võrgust. (lk 92)
  • Mario Vargas Llosa, "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud Ott Ojamets. Kultuurileht 2011, (Loomingu Raamatukogu nr 15/16)

• Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma kogemusest ja meeleoludest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise

vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad.

• • Tõnu Viik, "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil" Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019

• Mul endal kujunes selline arusaam, et ei maksa hoolida sellest, mida inimese kohta räägitakse, kui kellelegi osutatakse näpuga ja sosistatakse, et see on nuhk - ta võib ju olla, aga niisamuti ka teine tema kõrval, kellele keegi veel osutada ei oska. /---/ Aga tuli vaadata, hinnata, intuitsiooniga tunda, millist aruannet inimene sinu vastas pagaritele võiks kirjutada.
  • Mari Saat, "Matused ja laulupeod". Petrone Print 2015, lk 38