|
* Intuitiivne kujutamine põhineb süstemaatilisel [[mõtlemine|mõtlemisel]] ja vaatlemisel.
** [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] 2006/19
* On ka veel olemas [[illusioon]], et keeruliste toitude[[toit]]ude valmistamine on "loomingulisem" kui lihtsate. Ma pole muidugi mingi barbar (lubage see mul kohe selgeks teha). Prantsuse külatoit, nagu seda ikka veel sellel õnnistatud maal leida võib, on väga hea; aga selle headuse aluseks on [[traditsioon]] ja [[intuitsioon]], mida ei saa järele ahvida. Pretensioonikas inglise majaperenaine peab keerulisust ja rituaali [[voorus]]eks, kuid vähe sellest - ta kasutab sageli oma eksiteele viivat [[kunst]]i nende heaks, kes tegelikult ei naudi üldse toitu, kuigi nad ühelgi juhul ei tunnistaks seda. (lk 15)
** [[Iris Murdoch]], "Meri, meri", tlk Vilma Jürisalu (1996)
* Kaplan oli jumaliku intuitsiooni [[intuitsioonhetk]]i hetkelel suutnud omandada kasuliku kaitsva ratsionaliseerimise oskuse ning see [[avastus]] vaimustas teda. See oli imepärane. Ta nägi, et pole peaaegu üldse mingi raskus muuta pahe [[voorus]]eks ja [[vale]] tõeks, [[impotentsus]] [[karskus]]eks, [[ülbus]] [[alandlikkus]]eks, rüüstamine [[filantroopia]]ks, [[vargus]] [[au]]ks, [[jumalateotus]] [[tarkus]]eks, [[jõhkrus]] [[patriotism]]iks ja [[sadism]] õigluseks. Seda suudab igaüks; selleks polnud üldse arukust tarvis. See nõudis lihtsalt [[iseloom]]u puudumist.
** [[Joseph Heller]], "Nõks-22", tlk [[Tiina Randus]], 2020, lk 467
* Fiktsioonis või luuletuses[[luule]]tuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne [[kriitika]] ei küündi. Sest kriitika on [[mõistus]]e ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus[[looming]]us aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, [[intuitsioon]], tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka [[juhus]], mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise [[analüüs]]i [[võrk|võrgust]]. (lk 92)
** [[Mario Vargas Llosa]], "Kirjad noorele romaanikirjanikule". Tõlkinud Ott Ojamets. Kultuurileht 2011, (Loomingu Raamatukogu nr 15/16)
* Mul endal kujunes selline arusaam, et ei maksa hoolida sellest, mida inimese kohta räägitakse, kui kellelegi osutatakse [[sõrm|näpuga]] ja sosistatakse, et see on [[nuhk]] - ta võib ju olla, aga niisamuti ka teine tema kõrval, kellele keegi veel osutada ei oska. /---/ Aga tuli vaadata, hinnata, intuitsiooniga tunda, millist aruannet inimene sinu vastas ''pagaritele'' võiks kirjutada.
** [[Mari Saat]], "Matused ja laulupeod". Petrone Print 2015, lk 38
|
