Marilynne Robinson: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vilho-Veli (arutelu | kaastöö) Pilt |
Resümee puudub |
||
5. rida:
=="Majapidamine"==
Tsitaadid väljaandest: Marilynne Robinson
* [[Unenägu]] ja järelehüüe üheskoos tekitasid minus veendumuse, et [[vanaema]] on sisenenud mingisse teise elementi, mille kohal hõljub meie [[elu]], kaalutu, kombitamatu, hajumatu ja hävimatu nagu veepeegeldus. Mu vanaema oli laskunud sügavustesse, eristamatusse [[minevik]]ku, ja tema kamm ei kiiranud inimkäe soojust rohkem kui [[Trooja Helena]] oma. (lk 41)
* Iga [[vaim]], kes läbi [[maailm]]a kulgeb, sõrmitseb käegakatsutavat ja rikub muutlikku ning on lõppeks tulnud vaatama, mitte ostma. Nõnda kantakse [[king]]i ja istutakse [[padi|patjadel]] ning jäetakse viimaks iga [[asi]] sinna, kus see oli, ja vaim liigub edasi, nii nagu [[tuul]] haarab viljapuuaias maast [[leht]]i, nagu poleks maailmas muid [[rõõm]]e peale [[pruun]]ide lehtede ja nagu tahaks ta end kaunistada, riietada, polsterdada [[tolm]]ustest pruunidest õunapuulehtedest rüüga, ning viskab need kõik siis majaseina äärde hunnikusse ja läheb edasi. (lk 71)
* Kuid sügavad [[mets]]ad on niisama pimedad ja liikumatud ning omaenda [[lõhn]]u niisama tulvil nagu vana [[maja]] võõrastetuba. Me kõndisime nende suurte tüvejalgade vahel ja kuulasime kõrgelt pea kohalt kostvat lakkamatut lummatud [[sosin]]at otsekui [[laps]]ed [[matus]]tel. (lk 92)
31. rida:
* Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida. (lk 196-197)
{{
| |||