Kirjanik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Kirjanik''' on isik, kes kirjutab ilukirjandust ehk belletristikat. Ehkki teistes [[keel]]tes võidakse sarnaseid sõnu kasutada ka isikute kohta, kes kirjutavad tarbekirjandust, publitsistikat või muid [[tekst]]e (nt inglise writer), ei kutsuta neid [[eesti]] keeles kirjanikeks. Neid hõlmab lähedase tähendusega termin "literaat", samuti vanapärane "kirjamees".
* Kirjanikud ja preestrid olid alguses üks ning alles hilisemad ajad on neid lahutanud. Tõeline kirjanik on aga alati jäänud preestriks, nii nagu tõeline preester on alati jäänud kirjanikuks. Ja kas ei peaks [[tulevik]] asjade endist seisu jälle taastama? (lk 17)▼
** [[Voltaire]], "Filosoofiline sõnaraamat" (1764), märksõna "[[Luuletaja]]d".▼
* Tõeline kirjanik on kõiketeadja; ta on tõepoolest omaette väike maailm. (lk 66)▼
* Kirjanikud, kes lihvivad oma töid, viil pihus, [[rääkimine|kõnelevad]] tavaelus vähe või kehvasti. Nad on liiga harjunud hästi rääkima, et rääkida kiiresti.
* Kirjanik peaks kogu selle [[ilu]] hulka, mis jõuab kohale ainult asjatundjatele, alati segama midagi sellist, millest lihtsamgi [[lugeja]] aru saaks.
** [[Jean Paul]], "Tähelepanekuid meie, narride inimeste kohta. Valik aforisme". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 36 2004, lk 6
▲* Kirjanikud ja [[preester|preestrid]] olid alguses üks ning alles hilisemad ajad on neid lahutanud. Tõeline kirjanik on aga alati jäänud preestriks, nii nagu tõeline preester on alati jäänud kirjanikuks. Ja kas ei peaks [[tulevik]] asjade endist seisu jälle taastama? (lk 17)
▲* Tõeline kirjanik on kõiketeadja; ta on tõepoolest omaette väike [[maailm]]. (lk 66)
** [[Novalis]]. "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu Raamatukogu 2006/19
10. rida ⟶ 17. rida:
** [[Gustave Flaubert]] kirjas Louise Colet'le, 9. detsember 1852.
* Ma ei taha olla üks neist kirjanikest, kes andestavad endale mõne rea luuletuse kui terviku pärast ja, vastupidi, terve luuletuse mõne rea pärast. Minu arvates ei ole heale kirjanikule ükski [[eeldus]] sama oluline kui võime öelda lahti omaenda mõtetest.
** [[Alexander Pope]], "The Works of Mr. Alexander Pope", eessõna (1717).
▲* Iga kirjaniku puhul eristagem [[inimene|inimest]] tema teostest.
▲** [[Voltaire]], "Filosoofiline sõnaraamat" (1764), märksõna "[[Luuletaja]]d".
* Härrasmees tunneb tavaliselt inimesi, kuid mitte inimest. Kirjanikuga on asi vastupidi.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu Raamatukogu]] nr 30 2007
* Kirjaniku [[õnn]] on omada [[idee]]d, mis suudab muutuda tundeks, ning
** [[Thomas Mann]], "Surm Veneetsias"
| |||