Läänemaailm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: '{{Toimeta}} * Hoidku Jumal, et India ei võtaks iial üle Lääne laadis tööstusühiskonda... Kui terve kolmesaja miljoniline rahvas alustab samasugust majanduslikku eks...'
 
Resümee puudub
3. rida:
 
 
* Hoidku Jumal, et [[India]] ei võtaks iial üle Lääne laadis tööstusühiskonda... Kui terve kolmesaja miljoniline [[rahvas]] alustab samasugust majanduslikku ekspluateerimist, närib ta maailma[[maailm]]a paljaks nagu tirtsuparv.
** [[Mahatma Gandhi]], cit. via "Development Without Destruction: Economics of the Spinning Wheel", lk 97
 
 
* Kõik läänemaailma probleemid kerkisid esile [[keskaeg|keskajal]]: uusaegsed [[keel]]ed, kaubanduslikud [[linn]]ad, kapitalistlik [[majandus]] (kõigi oma [[pank]]ade, tšekkide ja intressidega) on keskaegse [[ühiskond|ühiskonna]] leiutised.
* Uus ajastu algas inimvaimu rabavate saavutustega: [[Ameerika]] avastamine, Granada vabastamine (millega hävitati [[araablased|araablaste]] teaduslik pärand, mis oleks ennetanud [[renessanss]]i ja uusaegse [[teadus]]e teket), teise diasporaa algus [[juudid|juutide]] väljaajamisega [[Hispaania]]st (pogrommid leiutati ristisõdijate poolt juba varem; Lääne [[tsivilisatsioon]]i sugupuu on keeruline).
** [[Umberto Eco]], "Unistades keskajast". Tõlkinud Marge Käsper. Vikerkaar 4/5 1998
 
 
* Igasugune katse vastandada [[kultuur]]e üksteisele otsustamaks, milline neist on kõige kõrgemalt arenenud, ei ole iialgi muud kui veel üks Lääne kultuuri[[kultuur]]i omaenda [[vari|varjude]] vihkamise närune peegeldus.
** [[Peter Høeg]], "Preili Smilla lumetaju". Tõlkinud [[Arvo Alas]], Varrak 1997, lk 172
 
 
* Aga mida tähendab see [[lugu]], mida triumfeeriv lääs [[maailm]]alemaailmale peale surub? Mida ütlevad meile väljatöötatud bioloogilised ja füüsikalised [[teooria]]d kõige kohta? Lühidalt kokku võttes – me oleme mõttetud robotliikurid, programmeeritud pimesi säilitama isekaid [[molekul]]e, mida nimetatakse [[geen]]ideks, kui tsiteerida nende kõige tähtsaimat propagandisti [[Richard Dawkins]]it. Ja me elame samaväärselt mõttetus [[universum]]is.
** [[Jakob von Uexküll]], [https://arvamus.postimees.ee/43505/jakob-von-uexkull-maailm-vajab-uut-lugu Jakob von Uexküll: maailm vajab uut lugu]. Tõlkinud Aivi Reimand. Postimees, 25. oktoober 2008
 
 
* Ikka kurdetakse, et [[Eesti]] on [[Euroopa]] ääremaa ja viletsas naabruses, nagu mingi verevaene hüljatud karjapoiss. Miks selline vaatepunkt? Vaimses mõttes on Eesti ju keskel, Ida ja Lääne vahel, ja sellepärast ongi Eesti kultuurilugu nii huvitav, ebatraditsiooniliste seoste ja tulemustega. See, mis on toimunud, on märkimisväärselt segane ja paneb tunnetuse tööle. Mu meelest kasutavad seda suurepärast situatsiooni, mis võimaldab eristada ja ühendada, vist ainult meie heliloojad, aga siin on varjul tohutu potentsiaal.
** [Marju Lepajõe]], [http://kultuur.err.ee/638790/marju-lepajoe-ja-toomas-haugi-vestlus-inimese-vertikaalist "Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist"] ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017
 
 
* Ma ei ütleks, et see on Lääne viga, kuid Lääs on ka süüdi, et maailmas on praegu palju jõudusid, kes keskenduvad religioossele [[identiteet|identiteedile]] ja palju fundamentalistlikku lähenemist. Me ei ole suutnud sellele piiri panna ja küsimus pole ainult meis, sest ka islami[[islam]]i ühiskond ise pole suutnud nendega toime tulla ja on agressiivse islamismi ees veel suhteliselt abitu.
** [[Jüri Luik]] intervjuus [[Toomas Sildam]]ile, [err.ee/993271/juri-luik-iraagis-soda-ei-peaks-olema-voimalus-teisi-uhiskondi-reformida Jüri Luik Iraagis: sõda ei peaks olema võimalus teisi ühiskondi reformida] ERR, 18.10.2019
 
 
* Kultuuri suurem osatähtsus aitaks meil aru saada, kes me ise oleme. Aga ka sellest, mis on see lääs, mille kultuuri me üle võtame – kui ikka tõepoolest on vaja, et me võtaksime üle lääne saateformaadid ja ühiskondliku poleemika, oleks hea nende võimalusi ja puudusi igakülgselt tunda.
** [[Martin Luiga]], [https://www.err.ee/1124078/martin-luiga-eesti-vabariigi-kaimata-rajad "Eesti Vabariigi käimata rajad"] ERR, 14. august 2020
 
* Kuidas võiksime läänelikke [[Lääsväärtused|läänelikkeväärtusi]] väärtusi mõista? Ajalooliselt on läänelikel väärtustel juured [[antiik]]ses kreeka-rooma kultuuris ja [[kristlus|kristlikus]] [[religioon]]is. Olulist rolli nende kujunemisel mängis nt vaimuliku ja ilmaliku [[võim]]u või sfääri eristamine, inspireerides hiljem uusaegset võimude lahususe [[idee]]d (de [[Montesquieu]]), aga ka kristlik [[inimene|inimese]] jumalanäolisuse idee, inspireerides inim[[väärikus]]e ja [[inimõigused|inimõiguste]] ideid.
** [[Johann-Christian Põder]] [https://www.err.ee/1124255/johann-christian-poder-laanelikud-ja-kristlikud-vaartused "Läänelikud ja kristlikud väärtused"] ERR, 15.08.2020