Põder: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 209 baiti ,  1 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: ''''Põder''' (''Alces alces'') on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja, suurim maismaaimetaja Euroopas. <poem> Pojad läksid põllu peale, Läksid laanest lage...')
 
Resümee puudub
 
<poem>
Pojad läksid [[põld|põllu]] peale,
Läksid laanest lagedale;
Seal tuli vasta sarviline,
Vana põder vennikene.
Koerad[[Koer]]ad põdra kiskumaie,
Sarvilista surmamaie;
90KiskusKiskus Irmi, katkes Armi,
Murdis maha Mustukene;
Koerad said põdra kättele.
Noorem venda, poisikene,
Viskas põdra üle piha
[[Karu]] kõrva rippumaie;
Tahtis kanda koduje,
[[Liha]] söögiks, nahka[[nahk]]a katteks.
</poem>
* [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kalevipoeg/III "Kalevipoeg", III laul]
 
<poem>
[[Mets]] härmatises surnuvaik,
koit idas[[ida]]s veripunaneveri[[punane]],
Lehk [[põhi|põhjast]] — tuleleil on see!
[[Loom]] koiduvalgel kisendab,
[[hunt]], põder, metskits ägavad.
</poem>
* [[Juhan Liiv]], [https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_luuletused/1910/K%C3%BClm "Külm"]]
 
 
* Samal ajal keegi võõras noormees tuli [[jalgratas|rattal]] kihutades mööda põlluteed väljaotsa poole ja, silmanud Indreku, kargas rattalt maha ja küsis, kustpoolt Indrek tulnud ja kas ta ehk karjakelli pole kuulnud. Nõnda sobis nende vahel jutt ja Indrek küsis, kas siin mail veel põtru leidub või mitte.
:"Pole sellist kaupa enam," rääkis noormees uhkustavalt. "Kes siia tuleb, see sureb. Nüüd on igal mehel oma vintraud ja selle otsa eest ei pääse ükski põder. Ja kuigi meie ise hoiaks, salad teevad nad ikkagi sirgeks. Parem siis juba ise ja kas või salaja."
:"Nii," lausus Indrek.
:"See on [[kultuur]]," rääkis noormees iseteadlikult. "Sestsaadik, kui oleme iseseisvad, kasvab kultuur kiiresti, [[ajaleht|lehtki]] ütleb seda."
:"Jah, kiiremini kui metsloomad jõuavad sigida," rääkis Indrek.
:"Aga muidugi, loom [[inimene|inimese]] tarkuse vastu ei saa," oli noormees nõus, jättis head õhtut, istus ratta selga ja kihutas minema, et kuulata, kas kuskilt ei kosta karjakellad.
:"Kultuur, kultuur," kordas Indrek ja tüüris jällegi jõe poole, et jõuda sillale. "Okastraat ja vintraud," lausus ta natukese aja pärast.
* [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_V/II "Tõde ja õigus" V, 2. peatükk]
 
 
<poem>
Mu [[kirg|kire]] [[laugas|laukaisse]] kord uppus põder,
nüüd [[öö|öiti]] hulguvad sääl rabatondid.
Mu kuivand [[aju]] variseb kui kõder
ja [[päike|päikse]] pleekida jäänd haprad [[luu|kondid]].
</poem>
* [[Heiti Talvik]], "Rabas" 3 kogust "Palavik" (1934)
 
<poem>
[[Järv]] ega vastu ma sulle küll saa
kuid minu [[elu]] on sinus kui [[saar]]
saar mille [[sarapuu|sarapuis]] ragistab põder
kodudest[[kodu]]dest põgenev kodutust põdev
kaldale pääseb kõrkjaisse sumab
suurmaa ning [[silmapiir]] silmades kumab
säälgi on sama säälgi on eha
[[vesi]] aga lohutab lõhutud [[keha]]
leevendab higise[[higi]]se rinna ja lõua
käib üle jõu enam üle ei jõua
sarvist[[sarv]]ist siis haarabki [[vesi]] ja uppudes
silmad veel ekslevad kollastes [[vesikupp|kuppudes]]
</poem>
* [[Paul-Eerik Rummo]], "Ega vastu küll saa" kogus "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 187
 
 
 
==Välislingid==
21 555

muudatust