Evangeelium: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Evangeelium''' on rõõmukuulutus, hea sõnum ehk rõõmusõnum (kreeka εὐαγγέλιον, euangelion; eu- "hea", -angelion "sõnum"), mida kasutatakse Uus Testament|Uue...'
 
Resümee puudub
16. rida:
rõõmuõli leinarüü asemel,
ülistusrüü kustuva vaimu asemel,
et neid nimetataks "Õigluse tammedeks[[tamm]]edeks",
"Issanda istanduseks",
millega ta ennast ehib.
24. rida:
 
 
* Sakarias küsis [[ingel|inglilt]]: "Millest ma võiksin seda ära tunda? Mina olen ju vana [[mees]] ja mu [[naine]] on väga eakas."
:19 Ja ingel vastas talle: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit."
* [[Luuka evangeelium]], 1:18-19
44. rida:
 
 
* [[Dialektika]] asemele astus [[elu]] ja teadvuses[[teadvus]]es hakkas hoopis midagi muud välja arenema.
: Tema [[padi|padja]] all seisis evangeelium. Ta võttis selle masinlikult. See oli Sonja raamat, sama raamat, millest ta temale tookord Laatsaruse ülestõusmisest ette luges. [[Sunnitöö]] alguses[[algus]]es mõtles ta, et Sonja piinab ta [[usk|usuga]] surnuks, teeb evangeeliumist alatasa juttu ja käib temale raamatute lugemisega peale. Kuid ta suureks imestuseks ei teinud Sonja sellest kunagi juttu ega pakkunud temale kordagi evangeeliumi. Tema ise palus selle temalt veidi aega enne oma haigust[[haigus]]t ja Sonja tõi talle raamatu vaikides. Tänini polnud Raskolnikov seda veel kordagi lugenud.
* [[Fjodor Dostojevski]], [https://et.wikisource.org/wiki/Kurit%C3%B6%C3%B6_ja_karistus/Epiloog/II "Kuritöö ja karistus". Epiloog II]. Tõlkinud A. H. Tammsaare
 
 
* "Teie olete kole [[ateism|ateist]]!" hüüdis Voitinski ja kõõksus naerda. "Ususalgaja!"
:"Aga evangeelium?" hüüdis Slopašev vahele.
:"Anti evangeelium inimestele? Olid need tõesti mingisugused [[inimesed]], kellele teda alguses kuulutati?" küsis Kulebjakov. "Kes olid tema esimesed poolehoidjad? Naised ja orjad. Oli naine või [[ori]] siis inimene? Teie unustate, et kirjutatudki on: minge ja kuulutage kõigele loomale. Tähendab: evangelistid olid sama targad kui Tolstoigi: nemad tundsid oma karjalambukesi…"
* [[A. H. Tammsaare]], [https://et.wikisource.org/wiki/T%C3%B5de_ja_%C3%B5igus_II/XXVI "Tõde ja õigus" II], peatükk 26
 
57. rida:
 
 
* 1. Alguses oli Seakartul, ja Seakartul oli [[Vanaema]] juures. Nõnda alaku [[eestlane|eestlase]] evangeelium.
:2. Inimestel olgu alati käepärast kolm [[mõõt]]u: söögikartul, seemnekartul ja seakartul. Nendega mõõdetagu maailma[[maailm]]a. Võtku see kõik omajagu [[aeg]]a.
:3. Seakartul toodagu talumehelt, kellel olgu [[peldik]]us [[ajaleht|ajalehed]]. Kaup olgu [[aus]]. [[Kartul]] püsigu [[kevad]]eni. Kevadel kartul idutatagu. [[Idu]]ga sirgeldatagu oma [[naba]]le: Idu tataguu!
:4. Nõnda lõppegu eestlase evangeelium. (lk 223-224)
* [[Valdur Mikita]], "Lindvistika", Välgi metsad, 2015
 
==Välislingid==
{{Vikipeedia}}