Muusika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
78. rida:
* [Molotov:] "[[Idioot]]! Teie ei oska [[matemaatika]]s [[kõrv]]agi liigutada. Puupea! Sel on [[puder|pudrust]] [[aju]]d. [[Kalkun]]i aru, jumala eest, kalkuni aru! Matemaatiline kanapimedus! [[oinas|Oina]] pealuu! [[Neeger|neegritega]] teid puksima saata, seal olete õigel kohal! Täielik oina otsaesine, ainult kuhu olete oma [[sarv]]ed pannud? Igavene [[siga|rõngasnina]], oleks kõrvad pisut pikemad. Teil on peaaju asemel surnud [[kala]] oimud. [[Konn]]apoeg, ainult [[saba]] puudub ja ujuda ei oska! Küll! Enneaegne [[vasikas]], [[kärbes|kärbse]] aevastus peaajus… Kõik läbi? Tähendab — terve klass matemaatiline idioot! /---/ Kas saab muusikat [[tõestus|tõestada]]? Ei! Muusika on tõestamatu. Aga matemaatika? On tema tõestatav? On keegi tõestanud aksioome? Näete, ka matemaatika on tõestamatu. Teda võib ainult õppida, kui on peaaju. Mina kasvatan teile matemaatilise peaaju."
** [[A. H. Tammsaare]], "[[Tõde ja õigus]]", II osa, 22. peatükk
* "Ema, miks ei armasta mister Laurence kuulda pojapoja mängu?" küsis Jo.
:"Ma pole kindel, kuid arvan, et põhjuseks on see, et Laurie isa abiellus itaallannaga, kes oli helikunstnik. See ei meeldinud vanahärrale, kes oli väga uhke. Laurie ema oli hea, armas ja haritud, kuid ta ei meeldinud mister Laurence'ile. Peale poja abiellumist ei tahtnud ta teda enam näha. Mõlemad surid, kui Laurie oli alles väike, ja siis tõi vanaisa ta oma juurde. Poiss on Itaalias sündinud, ta pole tugeva tervisega. Arvan, et vanahärral on hirm teda kaotada ja see teeb teda nii murelikuks. Laurie armastab vaistlikult muusikat, sest ta on ema sarnane. Võib-olla kardab vanaisa, et ta kord tahab saada kunstnikuks. Laurie muusikaanne meenutab talle naist, keda ta ei sallinud. Ja seepärast "läks ta tuliseks", nagu Jo ütleb."
:"Taevake, kui romantiline," hüüdis Meg.
:"Kui rumal," ütles Jo, "olgu ta klaverikunstnik, kui ta seda tahab. Kuid teda ei tohiks piinata kolledži saatmisega, kuhu ta ei taha minna." (lk 52)
* [[Louisa May Alcott]], "Väikesed naised", tlk Tanni Grüntal, 2. trükk, 1995
| |||