Entsüklopeedia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
3. rida:
'''Entsüklopeedia''' on universaalne või erialane teatmeteos, mis koosneb alfabeetiliselt või temaatiliselt süstematiseeritud märksõnaartiklitest, kus märksõnadega tähistatud [[mõiste]]te kohta on antud põhiandmed ja võimaluse korral ka teema pikem iseloomustus, mis enamasti põhineb [[teadus]]likel või teaduselähedastel (ratsionaalsetel, [[fakt]]ipõhistel, kontrollitud, viidatud ning võimalikult selges keeles vormistatud) [[Teadmine|teadmistel]]. Entsüklopeediates on artiklid liigendatud ja tekstid koostatud mõistete põhjal, mis eristab neid sõnaraamatutest, kus kirjeldatakse pigem [[sõna|sõnu]] kui mõisteid ning lähtutakse tavaliselt ühest või paarist [[keel]]est, ning teatmikest, mis sisaldavad peamiselt arvandmeid. Piir entsüklopeediate, leksikonide jt teatmeteoste vahel pole siiski jäik. Uusaegse [[Euroopa]] entsüklopeediatraditsiooni esimene suur ideoloog oli [[Denis Diderot]], kellest saati on entsüklopeediate aluseks uskumus, et teaduselähedased teadmised teevad üksikisikule ja [[ühiskond|ühiskonnale]] valdavalt head ning annavad ka nõrgemas olukorras inimesele ühiskonnas hakkamasaamiseks paremad võimalused, mistõttu niisuguste teadmiste võimalikult lai levik on ka ise põhimõtteliselt hea ning seeläbi tagab entsüklopeedia suurema ühiskondliku [[võrdsus]]e ja [[õiglus]]e.
 
* Nüüd oleks veel sellest küsimusest kõneleda, kas Eesti rahvas küps on seda raamatut[[raamat]]ut saama ja tahtma. Mõnelt poolt on üteldud, et Eesti rahvas seks küllalt küps ei olla. Mina ei ole ses arvamises. Ma arvan, et Eesti rahvas seks ammugi küps on. Kes veel oodata käseb, see takistab hariduse[[haridus]]e käiku. Kui nii kaua ootame, kuni muud rahvad kõik meist mööda on läinud, siis oleme igavesti maha jäänud ja võime udusse[[udu]]sse suikuda.
** [[Karl August Hermann]] "Üleüldise teaduse raamatu" väljaandmisest, Postimees 8. II 1900, nr 31; ''cit. via'': Kaarel Tarand, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pankrotist-viidud/ "Pankrotist viidud"] Sirp, 15.11.2019
 
* [[Kaksteist]] aastat tagasi oli mul [[Sirp (ajaleht)|siinsamas lehes]] teravapoolne mõttevahetus TEA kirjastuse[[kirjastus]]e juhiga. Kirjastus oli just alustanud ulatuslikku entsüklopeedia ettetellimise ja reklaami[[reklaam]]i kampaaniat ning kavatses enam kui paarkümmend köidet mõne aastaga välja anda. Oli imeline aeg, mil [[raha]] ja [[rikkus]] paljunesid nagu [[kärbsed]] lehmakoogil, kõikvõimas [[turg]] täitis ühiskonna kultuurivajaduse laitmatult ning vaba konkurents pidi meid varustama korraga koguni kahe, mitte ühe entsüklopeediaga – ja seda nii paberil kui ka veebis. [[Usk]] oli kõva ja entsüklopeediate reklaaminägudena esinesid auväärseimad akadeemikud.
* "Kirjastuste konkurents entsüklopeedia väljaandmisel ei anna meile kaht ja paremat (ja samas odavamat) entsüklopeediat, vaid kaks ebakvaliteetset, poolsugust või siis mitte ühtki, sest mõlemad tegijad langevad enne võidujooksu lõppu surnult maha," kirjutasin aastate eest ja paraku oli mul õigus. Turg osutus tõhusaks vaid tõrkumises ning sealt oleme praeguseks saanud kaks pankrotis[[pankrot]]is entsüklopeediakirjastust ja mitte ühtki koguteost. Veebis hulbivad hooldamatuse tõttu peagi loomulikku surma[[surm]]a surevad [[teadmine|teadmiste]] riismed ning ainus eestikeelne entsüklopeediliste teadmiste allikas on vabatahtlike najal tasapisi kasvav [[Vikipeedia]].
* Kas eestikeelsel entsüklopeedial võiks olla [[eesti keelekeel]]e kestlikkuse kindlustamisel [[sõnaraamat|sõnastikega]] samaväärne roll? Kindlasti. Nagu Hermanni ajal, nii ka praegu tähendab entsüklopeedia puudumine vaid rahva hariduse käigu takistamist. Suure infovabaduse tingimustes ei jää rahvas muidugi teadmisteta, kuid eestikeelse teabe puudumisel hangitakse see lihtsalt võõrkeelsena.
* Kõik, kes poliitilise püsimoe järgi muretsevad eesti keele positsiooni pärast [[lasteaed|lasteaias]], ülikoolis[[ülikool]]is ja tänavalgi[[tänav]]algi, peaksid aru saama, et entsüklopeedia­rindel oleme samas olukorras nagu kaitsevägi jaanuaris 1919 Valkla-Kehra liinil: taganeda ei ole enam kuskile, aga on ka võimalus võita. Sel nädalal[[nädal]]al sai rahvusatlase ilmumisega lahenduse aastakümneid Eestit rõhunud kaardivaesuse küsimus, aga võtab veel aastaid, kuni kaartideta kasvanud ja piisava kaardihariduseta põlvkonnad endas kaardiarmastuse üles leiavad. Sama kehtib eestikeelse entsüklopeedia kohta, sest terve inimpõlve on eestlased saanud omakeelse entsüklopeedilise teabe otsimisest ja leidmisest võõrduda. Ei ühtki halba sõna Vikipeedia kohta, kuid vabatahtlike panus ei saa iial asendada riiklikult korraldatud ja kindlustatud püsitegevust.
* ELNETi põhikirjaline ülesanne on "algatada ja koordineerida ühisprojekte infosüsteemide ja -teenuste arendamiseks" ja veebientsüklopeedia on kahtlemata korraga nii infosüsteem kui ka infoteenus.
:ELNETi kasuks räägib ka asjaolu, et eraõigusliku isikuna ei ole ta "riik". Igal juhul peaks entsüklopeedia tegemisel arvestama ka vikipedistide MTÜga, kus ollakse riigilt otse raha vastuvõtmise suhtes tõrksad, eraõiguslike MTÜde omavaheline koostöö võiks aga sujuda ladusalt ja ei oleks hirmu[[hirm]]u, et riigivõimu rahapanusega võiks kaasneda mingigi mõju sisuotsustele.
:Et mitte veel aasta otsa niisama passida ja vaimupimedust toota, võiks küsida entsüklopeediatöö käivitamiseks stardiraha kas või valitsuse[[valitsus]]e reservist või paluda parlamendil loovutada üks tühine [[miljon]] oma nn katuserahast, sest kindel on ju, et eestikeelsest entsüklopeediast saavad kasu absoluutselt kõik lugeda mõistvad kodanikud. Teine, tegevusetuse tee on nagu Hermanni ajalgi, udusse suikumine, mille vastu ei aitaks ka see, kui kõik välisõppejõud ülikoolides puhast eesti keelt kõneleda mõistavad.
** [[Kaarel Tarand]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/pankrotist-viidud/ "Pankrotist viidud"] Sirp, 15.11.2019