Egiptus: erinevus redaktsioonide vahel

* [[Hesekieli raamat]], 29:3

 

:Sellelt kõrguselt paistaks Egiptus talle [[valge]]te ja [[oranž]]i karva [[liiv]]ade taustal nagu suur [[madu]], kes energiliselt looklevate liigutustega rajab endale läbi [[kõrb]]e teed [[Vahemeri|Vahemere]] poole ja on juba pistnud sellesse oma kolmnurkse [[pea]], milles hiilgavad kaks [[silm]]a: vasak - [[Aleksandria]] ja parem - Damiette.

:[[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu Egiptuse üle ujutavad, on see madu vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki selga ja suur hulk siniseid soonekesi peas, - need on deltat läbivad kanalid. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab hall tolmukord nagu leinaloor. (lk 7-8)

* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha [[Niilus]]e veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. [[Juuni]] lõpust kuni [[september|septembri]] lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. [[Oktoober|Oktoobri]] lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. [[Jõgi|Jõe]] vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid [[väetis]]i. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud [[egiptlased|egiptlastel]] saada kolm lõikust aastas ja iga [[külv]]atud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)

* Niisiis Egiptuse [[loodus]] ise, mis nõudis suurt, vahetpidamatut ning visa [[töö]]d, määras selle maa [[ühiskond]]liku organisatsiooni alused: rahvas töötas, vaarao valitses, preestrid koostasid [[plaan]]e. Ja niikaua kui need kolm tegutsevat jõudu üksmeelselt püüdsid eesmärkide poole, mis loodus ise neile kätte juhatas, niikaua kestis õitseng ja rahvas saatis korda surematuid tegusid. (lk 9)

:Kuid aja jooksul, kui riigihoonesse hakkas tekkima mõrasid, valgus Egiptusesse üha rohkem võõramaalasi. Nad nõrgendasid rahva ühtsust, tekitasid ühiskonnas lõhesid, ujutasid lõpuks maa üle ja sulatasid pärisrahva endasse. (lk 10)

* Egiptuses valitses õitseng, niikaua kui monoliitne rahvas, energilised kuningad ja targad preestrid töötasid koos üldiseks hüvanguks. Kuid tuli aeg, millal Egiptuse rahvaarv [[sõda]]de tagajärjel tunduvalt kahanes, millal üle jõu käiv töö, ränk rõhumine ja ametnike omakasupüüdmine ta [[elujõud|elujõu]] murdsid ning võõramaalaste tulv rassilise ühtsuse lammutas. Ja kui lisaks sellele tungis maale aasialik luksus ning toredus, mis õõnestas vaaraode [[energia]]t ja preestrite [[tarkus]]t, - kui need kaks jõudu alustasid omavahel võitlust rahva riisumise monopoli pärast, siis sattuski Egiptus võõramaalaste võimu alla ja tsivilisatsiooni [[valgus]], mis oli aastatuhandeid säranud Niiluse kohal, kustus. (lk 11)