Egiptus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
3. rida:
** [[Neljas Moosese raamat]], 11:5, 1997. aasta piiblitõlge (piibel.net)
* Ja rahvas rääkis vastu [[Jumal]]ale ja Moosesele: "Miks olete meid toonud Egiptusest
** [[Neljas Moosese raamat]], 21:5
11. rida ⟶ 13. rida:
Vaata, ma tulen sulle kallale,
[[vaarao]], Egiptuse [[kuningas]] -
suur [[krokodill]], kes sa lamad [[jõgi|jõgede]] keskel,
kes sa ütled: "Mu [[Niilus]] on mu päralt
ja mina olen selle enesele teinud."
17. rida ⟶ 19. rida:
* [[Hesekieli raamat]], 29:3
* Kui keegi suudaks Egiptuse kohal tõusta kahekümne miili kõrgusele, siis näeks ta kogu selle maa omapäraseid kontuure ja imeväärset värvidevaheldust.▼
:Sellelt kõrguselt paistaks Egiptus talle [[valge]]te ja [[oranž]]i karva [[liiv]]ade taustal nagu suur [[madu]], kes energiliselt looklevate liigutustega rajab endale läbi [[kõrb]]e teed [[Vahemeri|Vahemere]] poole ja on juba pistnud sellesse oma kolmnurkse [[pea]], milles hiilgavad kaks [[silm]]a: vasak - [[Aleksandria]] ja parem - Damiette.▼
▲* Kui keegi suudaks Egiptuse kohal tõusta kahekümne miili
:[[Oktoober|Oktoobris]], kui [[Niilus]]e veed kogu Egiptuse üle ujutavad, on see madu vetesinist värvi, [[veebruar]]is aga, kui jõeorg kattub kevadise taimestikuga, on ta [[roheline]], sinine triip piki selga ja suur hulk siniseid soonekesi peas, - need on deltat läbivad kanalid. [[Märts]]is muutub sinine triip kitsamaks ja mao [[nahk]] sillerdab [[päike]]se paistel valmivate viljade kullast. [[Juuni]] algul, [[põud|põua]] ja [[tolm]]u käes, paistab Niilus vaevalt märgatava sinise triibukesena mao kehal, mida katab hall tolmukord nagu leinaloor. (lk 7-8)▼
▲:Sellelt kõrguselt paistaks Egiptus talle [[valge]]te ja [[oranž]]i karva [[liiv]]ade taustal nagu suur [[madu]], kes energiliselt looklevate liigutustega rajab endale läbi
* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha [[Niilus]]e veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. [[Juuni]] lõpust kuni [[september|septembri]] lõpuni tõuseb vesi Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. [[Oktoober|Oktoobri]] lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. [[Jõgi|Jõe]] vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas muda, mis asendab kõige paremaid [[väetis]]i. See muda ja palav kliima võimaldavad kõrbetest ümbritsetud [[egiptlased|egiptlastel]] saada kolm lõikust aastas ja iga [[külv]]atud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)▼
▲:[[Oktoober|Oktoobris]], kui
* Niisiis Egiptuse [[loodus]] ise, mis nõudis suurt, vahetpidamatut ning visa [[töö]]d, määras selle maa [[ühiskond]]liku organisatsiooni alused: rahvas töötas, vaarao valitses, preestrid koostasid [[plaan]]e. Ja niikaua kui need kolm tegutsevat jõudu üksmeelselt püüdsid eesmärkide poole, mis loodus ise neile kätte juhatas, niikaua kestis õitseng ja rahvas saatis korda surematuid tegusid. (lk 9)▼
▲* Säärastes tingimustes ei oleks Egiptus olnud [[tsivilisatsioon]]i hälliks, vaid üheks neist elututest [[org]]udest, milliseid [[Sahaara]] [[kõrb]]es on palju, kui püha [[Niilus]]e veed teda iga aasta [[elu]]le ei ärataks. [[Juuni]] lõpust kuni [[september|septembri]] lõpuni tõuseb [[vesi]] Niiluses vahetpidamata ja ujutab üle peaaegu kogu maa. [[Oktoober|Oktoobri]] lõpust kuni järgmise [[mai]]kuuni kahanevad kevadised veed järk-järgult, paljastades isegi kõige madalamad alad. [[Jõgi|Jõe]] vesi on siin niivõrd küllastatud mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest, et omandab pruuni värvuse, ja sedamööda kuidas vesi kahaneb, jääb üleujutatud aladele maha viljakas [[muda]], mis asendab kõige paremaid [[väetis]]i. See muda ja palav [[kliima]] võimaldavad kõrbetest ümbritsetud [[egiptlased|egiptlastel]] saada kolm lõikust aastas ja iga [[külv]]atud tera annab kolmsada tera saaki. (lk 8)
▲* Niisiis Egiptuse [[loodus]] ise, mis nõudis suurt, vahetpidamatut ning visa [[töö]]d, määras selle maa [[ühiskond]]liku organisatsiooni alused: rahvas töötas, vaarao valitses, preestrid koostasid [[plaan]]e. Ja niikaua kui need [[kolm]] tegutsevat jõudu üksmeelselt püüdsid eesmärkide poole, mis [[loodus]] ise neile kätte juhatas, niikaua kestis õitseng ja rahvas saatis korda surematuid tegusid. (lk 9)
* Põlised egiptlased olid uhked oma vasekarva nahavärvi üle ja suhtusid [[põlgus]]ega mustadesse [[etiooplased|etiooplastesse]], kollastesse semiitidesse ja valgetesse [[eurooplased|eurooplastesse]]. Nahavärv, mis võimaldas oma kaasmaalast eristada võõramaalasest, soodustas [[rahvas|rahva]] ühtsuse säilitamist rohkem kui [[usk]], mida võib soovi korral vahetada, või [[keel]], mida võib ära õppida.
:Kuid aja jooksul, kui riigihoonesse hakkas tekkima mõrasid, valgus Egiptusesse üha rohkem võõramaalasi. Nad nõrgendasid rahva ühtsust, tekitasid ühiskonnas lõhesid, ujutasid lõpuks maa üle ja sulatasid pärisrahva endasse. (lk 10)
* Egiptuses valitses õitseng, niikaua kui monoliitne rahvas, energilised kuningad ja targad preestrid töötasid koos üldiseks hüvanguks. Kuid tuli aeg, millal Egiptuse rahvaarv [[sõda]]de tagajärjel tunduvalt kahanes, millal üle jõu käiv töö, ränk rõhumine ja ametnike omakasupüüdmine ta [[elujõud|elujõu]] murdsid ning võõramaalaste tulv rassilise ühtsuse lammutas. Ja kui lisaks sellele tungis maale aasialik luksus ning toredus, mis õõnestas vaaraode [[energia]]t ja preestrite [[tarkus]]t, - kui need kaks jõudu alustasid omavahel võitlust rahva riisumise monopoli pärast, siis sattuski Egiptus võõramaalaste võimu alla ja tsivilisatsiooni [[valgus]], mis oli aastatuhandeid säranud Niiluse kohal, kustus. (lk 11)
** [[Bolesław Prus]], "Vaarao". Tõlkinud [[Paul Viiding]]. Tallinn: Kunst, 1997
* [Spender:] Meil, [[Maa (planeet)|Maa]] inimestel, on eriline anne purustada suuri, ilusaid asju. Ainus põhjus, miks me ei paigutanud viineriputkasid Karnaki templisse Ülem-Egiptuses, oli see, et [[tempel]] asub kõrvalises kohas ega kõlba kaubanduslikuks otstarbeks. Ja Egiptus on pisike osa Maast. Aga siin on kõik iidne ja eripärane ning kusagil me peame kanna kinnitama ja alustama räpastamist. Me nimetame kanali Rockefelleri kanaliks ja [[mägi|mäe]] Kuningas George'i mäeks ja [[meri|mere]] Dupont'i mereks ning tulevad veel Roosevelti, Lincolni ja Coolidge'i [[linn]]ad ja pole üldse sünnis, kui nende kohtade jaoks on veel olemas nende ''päris'' [[nimi|nimed]].
** [[Ray Bradbury]], "Marsi kroonikad", "Juuni 2001: Ja Kuu olgu ikka niisama särav". Tõlkinud Linda Ariva. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 61
* [[Läti Henriku kroonika]] ei kuulu keskaja tuntumate hulka, kuid ta on [[fakt]]itihe ja [[stiil]]ilt omapärane. Viimast kas või oma piibli[[tsitaat]]ide paljususelt. [[Piibel]] oli keskaja kroonikutele üldse armas, aga Henrik lööb teised üle: tema Piiblist pärit väljendite arv ületab tuhande. Kroonikas on nagu põimunud kaks teksti: Henriku jutustus 13. sajandi alguse Baltikumis toimuvast ja Piibli sõnum sündmustest muistses Lähis-Idas. Ordurüütlid kõnelevad [[Iisrael]]i meeste sõnul, [[paganad]] tsiteerivad muistseid vilisteid ja koos [[Tarapita]]ga langeb Egiptuse vaarao. Tulemuseks on ilmaliku ajaloo (Liivimaal toimuva) ja püha ajaloo (piibliteksti) sulam: kogu [[elu]] on kahekordne, miski ei toimu ainult siin ja praegu, täna, [[Tartu]]s või Eestis, vaid peegeldab [[paradiis|taeva]] ja [[põrgu]] igavest võitlust. Nii tookord, nii ka nüüd.
** [[Jaan Undusk]], [https://epl.delfi.ee/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika?id=51146432 "Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika"] Eesti Päevaleht, 24. oktoober 2008
* [[Küpress]]id võluvad mind endiselt. Tahaksin teha nendega midagi samasugust nagu lõuendid [[päevalill]]edega, sest mind hämmastab, et mitte keegi ei ole neid veel teinud nii, nagu mina neid näen. See on joontelt ja [[proportsioon]]idelt kaunis nagu Egiptuse [[obelisk]]. Ja [[roheline|rohelisel]] on sedavõrd väljapaistev loomus.
| |||