Sääsk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' * [Dorine:] Mis pisut sarnane võib näida pahele,<br />seal kohe laimaja end segab vahele.<br />Kerge vaevaga teeb ta sääsest elevandi,<br />sellel alal on ta...'
 
Resümee puudub
1. rida:
 
 
* Jõudsid just mõnusasti unisena pikali keerata, kui korraga annab endast ühtlase peenikese pininaga märku üksik sääsk, kes sinu [[pea]] ligidal tiire teeb. Ebameeldiv on tunda tema närvilistest tiivalöökidest tekkivad tuuleõhku oma näonahal.
* [[Sei Shōnagon]], "Padjamärkmed", 25, tlk Alari Allik, Vikerkaar 11/2018
 
* [Dorine:] Mis pisut sarnane võib näida [[pahe]]le,<br />seal kohe laimaja end segab vahele.<br />Kerge vaevaga teeb ta sääsest [[elevant|elevandi]],<br />sellel alal on tal nii huvi kui ka andi.
** [[Molière]], "Tartuffe", esimese vaatuse esimene stseen
 
* Pontus kihistas – nii põnevusest kui ka sellepärast, et paistis väga naljakas, kuidas Rasmus seal väänles ja vehkles, püüdes ennast vastu [[maapind|maad]] lapikuks suruda ja pingul telgiriide alla pugeda. Küllap olid ka kõik selle [[mai]]õhtu sääsed määranud endale kohtumise Alfredo [[telk|telgi]] taga. Turtsuv Pontus seisis sääseparve keskel ja tegi mis võimalik, et hoida vereimejaid Rasmuse abituist [[jalg]]adest eemal. Aga kui siis tuli tema kord, kui Rasmuse määrdunud ketsid olid kadunud telgiriide alla ja ta ise pugema hakkas, polnud enam kedagi sääski eemale tõrjumas ning need andsid kahtlemata oma parima, et teda nahka pista. Kuid Pontus kannatas nurinata ja järgnes Rasmusele, kuhu selle [[tee]] ka viiks. Ja nüüd viis tee parajasti Alfredo telki.
* Kui lähtuda absoluudi[[eetika]]st, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka [[kartul]]i, lööme maha [[sääsk|sääse]], kes on tulnud meie [[veri|verd]] himustama, või läheme must-toonekure pesale oma [[uudishimu]] rahuldama. [[Albert Schweitzer]], kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on [[aukartus]] [[elu]] ees, ei mõelnud seda päris nii. [[Luterlane|Luterlasena]] asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese [[südametunnistus]]ele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
** [[Astrid Lindgren]], "Rasmus, Pontus ja Lontu", 3. ptk
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
 
* Selles ebaproportsionaalses maailmas püüti siiski ka midagi ära teha - ehitati proportsionaalselt [[lasteaed]]adega [[kasarm]]uid ja [[hullumaja|hullumaju]]. [[Väikerahvas|Väikerahvaid]] hävitati nagu sääski, ent mitte korraga, jalghaaval, tiibtükil; nende pinin salvestati magnetofonilindile - üldiseks osasaamiseks. (lk 103)
** [[Nikolai Baturin]], "Kuningaonni kuningas", rmt: "Kuningaonni kuningas", 1973
 
* Kui lähtuda absoluudi[[eetika]]st, siis on mis tahes olendite kahjustamine üldse lubamatu. Ja siis oleme seisus, kus pole erilist vahet, kas pistame näiteks nahka [[kartul]]i, lööme maha [[sääsk|sääse]], kes on tulnud meie [[veri|verd]] himustama, või läheme must-toonekure pesale oma [[uudishimu]] rahuldama. [[Albert Schweitzer]], kes formuleeris printsiibi, et ülim eetiline hoiak on [[aukartus]] [[elu]] ees, ei mõelnud seda päris nii. [[Luterlane|Luterlasena]] asetas ta printsiibi jälgimise kohustuse inimese [[südametunnistus]]ele: inimene peab iga hetk kaaluma oma tegude tagajärgi ja vastutama nende eest. Nii see tegelikult ju käibki ning samas on alati olemas eksimise võimalus.
** [[Rein Kuresoo]], [http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel3018_2993.html "Loodus pole meist kuigi kaugel"]. Intervjuu Toomas Kukele ajakirjas Eesti Loodus, 2009 nr 11
 
* Pasteuri mikrobioloogid said koloniaalvõimudele pakkuda aga [[rahvatervis]]e teooriat, mis ütles vastupidiselt kõigele sellele, mis oli [[Prantsusmaa]]l ja mujal arenenud maailmas aktsepteeritud teadmine, et [[keskkond]], kus sa elad, ei ole rahvatervise seisukohalt üldse oluline... [---] Oluline on see, kas sinu kehasse satuvad need [[haigus]]t tekitavad [[mikroob]]id, ja kui me saame need mikroobid kuidagi hävitada või nende teekonna blokeerida, siis ei ole vahet, kas sa sööd palju või vähe, elad tihedalt või hõredalt asustatud kohas, kas sinu kõrvalt jookseb läbi mingisugune [[malaaria]]sääski täis [[kanal]] või on see kaetud ja suunatud maa alla – see kõik ei ole oluline. Oluline on see, et kui sul on vaktsiin, mis suudab [[tuberkuloos]]ipisikuid või [[kollapalavik]]uviirust hävitada, siis me ei pea nende haiguste pärast enam muretsema. Nende vaktsiinide väljatöötamine ja kasutamine oli vähemalt teoorias tunduvalt odavam ja universaalsem lahendus kui keskkonnatingimuste ja elutingimuste parandamine.
** [[Aro Velmet]] intervjuus: [[Kaur Maran]], [https://leht.postimees.ee/6881012/aro-velmet-bakterite-kolonialism-kummitab-tanase-paevani "Aro Velmet: bakterite kolonialism kummitab tänase päevani"] Postimees, 25. jaanuar 2020
 
 
<poem>
Aukliku ja halli pilvevoodri vahelt
veeres kõlinaga [[telliskivi]]st [[katus]]ele
[[kuu]] kui suur ja haljas hõberubla.
Mõne [[meeleolu]] melanhoolselt kiheleva
katkikriimustuna nagu sääse kubla
vajutaksin vastu seda külma [[vask]]e.
</poem>
* [[August Alle]], "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44
 
 
<poem>
Valge [[sirel]] õitseb ja [[rong]]id lähvad mööda
[[elu]] algab siis kui on lõppenud [[töö]]
kes öelnud on, et [[tänav]]al minnakse vaid mööda
see pole ainult sääskede ja [[siil]]ide öö
</poem>
* Ansambel [[Naised Köögis]], "See pole ainult sääskede ja siilide öö", sõnad [[Kristiina Ehin]], Katrin Laidre, Kairi Leivo, viis Katrin Laidre
 
[[Kategooria:Putukad]]