|
* [[Õilsus|Õilsaid]] [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära." - 1. ptk
* "Suuremad [[õde|õed]] on peaaegu need kõige viimased, keda sa kohata tahaksid, kui olid tunnist välja saadetud. Ent Trips oli nii tõeline nagu vähegi olla sai, ja oli juba avastanud, et see kuju sinistes [[püksid|pükstes]] ja ruudulises särgis, kes istus aknalaual ja püüdis näida muretu, polnud keegi muu, kui tema oma lihane väike[[vend]], keda ta nii väga armastas ja kellega ta nii tihti jageles. "Mis sa siin teed?" küsis Trips rangelt. "Tulin klassist välja ja ajan [[habe]]t," kostis Rasmus." - 1. ptk
* ""Kull või kiri?" küsis Rasmus ja pistis Pontusele viieöörilise [[nina]] alla. "Kui on kull, siis läheme Täitapunõmmele ja kui on kiri, siis läheme ka Täitapunõmmele, aga kui viieööriline jääb serviti seisma, siis läheme koju koolitükke õppima." Pontus turtsatas rahulolevalt. "Jaa, see on täiesti õiglane. Loodame siis, et ta jääb serviti seisma, loodame seda tõepoolest.""
* "Täitapunõmme [[nimi]] oli pärit iidsest ajast ja praegu juba täiesti põhjendamatu. Laadaplatsi ümbritsevates tillukestes laokil puu[[maja]]des polnud mingeid söödikuid. Igal juhul kinnitasid seda ägedalt seal elutsevad inimesed." - 1. ptk
* "Trips puhkes [[naer]]ma. "Et inimesel ka vendi peab olema!" ütles ta Joakimile õnnetult. Õigupoolest meeldis talle väga omada vendi, igal juhul nimelt seda vallatut, nobeda vaatega poisiklutti, kelle vastu ta tundis suurt nõrkust ja keda ta oli [[armastus|armastanud]] ning [[embus|kallistanud]] juba sellest ajast peale, kui too alles hällis lamas. Ja oli nii tore jalutada maipäikeses Joakimiga ja olla poisile kõige armsam. Mis lugesid siis paari pisipoisi tänitused? Kevadrõõmust ülemeelikuna lõi ta [[käsi|käed]] Rasmuse ümber ja kallistas poissi kõvasti. "Ehkki see siin on muide hirmus kallis!" ütles ta. Tema hirmus kallis väikevend vintskles kõigest jõust. See oli kohutav! Niisugused nagu Trips ei tohiks vabalt ringi käia, nad teevad ju naerualuseks nii iseennast kui süütuid inimesi, kes ei saa sinna midagi parata, et tema on neile õeks sattunud." - 1. ptk
* "Ta võttis Lontu sülle, silitas teda ja ütles oma kõige õrnema häälega: "Lontu, küll sa oled kallis!" Siis aga turtsatas Pontus. "Mulle paistis küll, nagu oleksid sa öelnud: katsu ennast vähemalt [[tänav]]al valitseda!"" - 1. ptk
* "[[Ema]]ga oli imelik lugu. Väljast paistis ta nii leebe ja lahke, aga sisimas oli kindlameelne nagu väejuht, seda ütles [[isa]] ikka. "Jääb igal juhul nii, nagu ema ütles," kinnitas ta iga kord, "ja nõnda ongi parem. Tema üksi suudab valitseda ühe rumala [[politseinik]]u, kahe kasvatamata jõnglase ja väikese jonnaka [[koer]]a üle, ilma et need kõik seda ise märkaksid."" - 2. ptk
* ""Minu Rasmus jõuab [[kool]]is kaugele," ütlesin ma. "Selle peale võib [[mürk]]i võtta, ülemkonstaabel!"." "Hahaa! naeris Trips. "Oleksid parem pidanud ütlema, et ta jääb sinna veel kauaks." - 2. ptk
* " "Täpselt nii ma ülemkonstaablile viimati ütlesingi. "[[Kanaarilind|Kanaarilinnud]] ja joodikud. See on lausa Scotland Yard," ütlesin ma." " - 2. ptk
* "Trips naeris lõbusalt, ja kui ta naeris, tulid tal naerulohukesed põskedesse. "Oo," ütles ta, "küll sa näed, et vissi ärkab [[hommik]]ul ja ütleb teistele [[lehm]]adele: "Oi, küll mul valutab võrkmik!"." " - 2. ptk
* Taamal, väljaspool tivoli valgussõõri seisid Täitapunõmme tähelepandamatud väikesed majad vaikselt ning mahajäetult kevadises hämarikus. Üksnes [[vana]]d [[inimesed]], kes enam ei mõistnud, kui tore on tivolisse minna, istusid eeskojatrepil, kuulasid [[muusika]]t, jõid [[tee (jook)|teed]] ning nautisid [[sirel]]ilõhna. Küllap olid nemadki omal viisil rahul, kuigi nad ei saanud karusselliga sõita ega ka näha maailmakuulsat mõõganeelajat Alfredot. - 3. ptk
|
