Õilsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
* Õilsaid [[mees|mehi]] leidub ka õpetajakonna hulgas. Västanviki põhikooli vana heasoovlik direktor oli ilmselt tähele pannud, et mai[[päike]] paistis erilise selgusega ning et [[linn]]as toimus laat. Ja sellepärast oli talle pähe torganud üks tema kõige õnnelikumaid [[mõte|mõtteid]]. Parajasti sel ajal, kui Rasmus aknalaual istus ja mõttes terve õpetajaskonna vastu tusatses, läkitas direktor kõigisse klassidesse käskjalad alljärgnevate imeliste [[sõna]]dega, mis direktori enda nurgelise käekirjaga pisikestele sedelitele kirjutatud: "Ilma tõttu jäävad kaks viimast tundi ära."
** [[Astrid Lindgren]], "[[Rasmus, Pontus ja Lontu]]", 1. ptk
* Me ei tunne end kusagil nii hubaselt nagu oma sünnipaigas, kus [[asi|esemed]] muutuvad meile kalliks, enne kui me kogeme, mis on valikuraskus, kus väline [[maailm]] näib meile ainult omaenda olemise jätkuna: me tajume ja armastame seda nagu omaenda olemasolutunnet ja oma luid-liikmeid. [[Oksjon]]ile pandult võiks meie varajase lapsepõlvekodu mööbel näida liiga tavalisena, isegi inetuna; nõudlikum maitse põlgaks selle ära; ja kas ei ole püüdlus oma ümbrust järjest kaunimaks ja kaunimaks muuta see õilis omadus, mis eraldab inimest elajast, või, kui soovitakse täpsemat definitsiooni - mis eraldab [[Inglased|inglise inimest]] võõramaistest elajatest?
** [[George Eliot]], "Veski Flossi jõel", II raamat, 1. peatükk. Tõlkinud [[Valda Raud]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, lk 139
* Kui inimene mõne absoluutse [[lollus]]ega hakkama saab, siis sünnib see ikka kõige õilsamatel ajenditel.
** [[Oscar Wilde]], "[[Dorian Gray portree]]", lk 78
* [Nero Wolfe:] Ma vihkan [[klišee]]sid, eriti selliseid, mida on kasutanud juba fašistid ja kommunistid. Sellised väljendid nagu ''suur ja õilis eesmärk'' ning ''töö vilja röövimine'' haisevad pärast seda, kui neid on kasutanud [[Hitler]] ja [[Stalin]] ning teised nendesarnased satikad. Pealegi, meie sajandil toimuva [[teadus]]e võidukäigu ajal pole [[inimõigused|inimõiguste]] ja [[vabadus]]e nõudmine midagi erilist. See peaks olema iseenesestmõistetav. (lk 27)
* [[Rex Stout]], "Must mägi", tlk Taivo Varjo, 2010
* Tõsi aga on, et [[allakäik|allakäigust]] kui sellisest on omamoodi tore, esteetiline ja isegi õilis rääkida - vaatad päikeseloojangu ja varemete poole tagasi ja ohkad.
** [[Janar Ala]], "Koroonaviirus tappis ajakirja", Postimees, 6. august 2020, lk 16
* [Padre Blazon:] [[Pühak]] saavutab võidu [[patt|patu]] üle. Jah, aga suurem osa meist sellega hakkama ei saa, ja kuna me pühakut [[armastus|armastame]], ja tahame, et ta rohkem meie moodi oleks, omistame talle [[viga|vigu]]. Muidugi mitte alati seksuaalseid. [[Aquino Thomas]] oli tohutu paks, [[Püha Hieronymus|Pühal Hieronymusel]] oli kole äkiline meel. See lohutab pakse mehi ja turtsakaid mehi. Inimsugu ei kannata veatust... ta lämbuks selle kätte. Ta nõuab, et isegi pühak peab [[vari|varju]] heitma. Kui nemad - need pühad inimesed, kes on elanud nii õilsalt ja ikkagi kannavad oma varju kaasas - Jumala juurde pääsevad, no siis on ka meist kõige hullemal [[lootus]]t.
** [[Robertson Davies]], "[[Viies osaline]]". Tõlkinud [[Mati Soomre]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, lk 174<!--kontrollida!-->
* [Georges Frédéric Parrot:] Et elada [[õnn]]elikult - ja mis muu üldse on meie eesmärk? -, peavad inimesel olema [[teadus]]ed. Teadus toidab tema hinge, loob kindlustunde, et üle saada raskustest, on õilis naudinguallikas vabadel [[tund]]idel ja võimaldab teha paljusid asju. Nii et teadus ülendab inimese loomust, ülendab [[mõistus]]t, sealt lähtuvad täiesti uued võimalused. Mida rohkem on meil teadust, seda sõltumatumalt teistest me võime elada. Teadus teeb meid õnnelikuks ja on seetõttu oluline [[haridus]]e osa.
** [[Meelis Friedenthal]], "Vaim masinas", Looming 8/2017 (lk 1088-1102), lk 1089
* Õpetaja ütles:
:"[[iseloom]] võidab [[kultuur]]i
:tulemuseks [[mats]]
:kultuur võidab iseloomu
:tulemuseks tähenärija
:kultuuri iseloomu ohtralt ohtralt
:see teeb õilsaks"
** [[Konfutsius]], "Vesteid ja vestlusi", tlk [[Linnart Mäll]], 1988
<poem>
[Cosimo:] Õilsad [[süda]]med
on [[siid]]ist purjed — rebenevad [[torm]]is
ja tuulevaikuses nad ripnevad kui kaltsud.
</poem>
* [[Karl Ristikivi]], "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 42
==Allikata==
* Ma tundsin alati, et [[sõprus]]e kõrgeim õilis eesõigus, kergendus ja [[lohutus]] seisnes selles, et midagi ei pidanud seletama.
** [[Katherine Mansfield]]
* See, et keegi sureb mingi asja nimel, ei tähenda veel, et asi oleks vältimatult õilis.
** [[Oscar Wilde]]
==Kirjandus==
* [[Karl Ristikivi]], "Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes", 1970
* Ilja Ilf ja Jevgeni Petrov, "Õilis isik"
| |||