Kaart: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Viitamisprobleemidega artiklid |
Resümee puudub |
||
4. rida:
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 80
* Kui vaadata [[Eesti]] kaarti umbes sellise [[pilk|pilguga]], nagu kipub hajuma inimese silmavaade [[tuli|tulle]] vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi [[nägu]]. See on üks tömbi koonuga [[loom]], kelle [[nina]] on Virumaal, avatud [[suu]] kohal haigutab [[Peipsi]] järv ning [[Setumaa]] moodustab tundmatu olendi massiivse lõualuu. [[Võrtsjärv]] on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda [[Emajõgi|Emajõge]] sülge [[Tartu Ülikool]]i [[semiootika]] kateedrisse ja piki Õhne [[jõgi|jõge]] Arumetsa soosaarele, kus [[Nikolai Baturin]] parajasti naelutab oma [[kartul]]ipõllu serval logisevat aia[[värav]]at.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Välgi metsad, 2013, lk 55
13. rida:
* [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus
* Sellele lisandub veel maakaartide paigutusest tulenev ruumiorientatsioon, mis tihtipeale avaldab lausa ebaharilikku mõju rahvuslikule eneseteadvusele. Me tallame [[lätlased|lätlaste]] turjal ja kummardame soome tarkasid, sest [[Soome]] paikneb üleval (st [[taevas]]), [[Läti]] seevastu asub meie jalge all, see tähendab - [[põrgu]]s. Tarvitseks vaid maakaardid ümber pöörata ja peagi ummistaksid Ventspilsi aguleid eesti palverändurite hordid. [[Tallinn]] poleks enam pea-linn, vaid düsfunktsionaalne organ maa alakehas, nagu praegu on Räpina või Antsla.
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 119
*
** [[Ago Künnap]], "Maakaart maskis: Taas uurali asjust" Akadeemia 10/1996, lk 2019-2028
|