Kaart: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
** [[Herman Melville]], "[[Moby Dick]]". Tõlkinud Juhan Lohk ja Ülo Poots. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, lk 80
 
* Kui vaadata [[Eesti]] kaarti umbes sellise [[pilk|pilguga]], nagu kipub hajuma inimese silmavaade [[tuli|tulle]] vaadates, paistab kaardile ilmuvat mingi [[nägu]]. See on üks tömbi koonuga [[loom]], kelle [[nina]] on Virumaal, avatud [[suu]] kohal haigutab [[Peipsi]] järv ning [[Setumaa]] moodustab tundmatu olendi massiivse lõualuu. [[Võrtsjärv]] on, ütleme, süljenääre, mis nõristab mööda [[Emajõgi|Emajõge]] sülge [[Tartu Ülikool]]i [[semiootika]] kateedrisse ja piki Õhne [[jõgi|jõge]] Arumetsa soosaarele, kus [[Nikolai Baturin]] parajasti naelutab oma [[kartul]]ipõllu serval logisevat aia[[värav]]at.
** [[Valdur Mikita]], "Metsik lingvistika". Välgi metsad, 2013, lk 55
 
13. rida:
* [[Tom Stoppard]], "Laevahukk", II vaatus
 
* Sellele lisandub veel maakaartide paigutusest tulenev ruumiorientatsioon, mis tihtipeale avaldab lausa ebaharilikku mõju rahvuslikule eneseteadvusele. Me tallame [[lätlased|lätlaste]] turjal ja kummardame soome tarkasid, sest [[Soome]] paikneb üleval (st [[taevas]]), [[Läti]] seevastu asub meie jalge all, see tähendab - [[põrgu]]s. Tarvitseks vaid maakaardid ümber pöörata ja peagi ummistaksid Ventspilsi aguleid eesti palverändurite hordid. [[Tallinn]] poleks enam pea-linn, vaid düsfunktsionaalne organ maa alakehas, nagu praegu on Räpina või Antsla.
** [[Valdur Mikita]], "Lingvistiline mets". Välgi metsad, 2013, lk 119
 
* Mineviku[[Minevik]]u suurte entusiastide poolt kokku kutsutud ja juba kaua kestnud uurali maskiball hakkab lõppema, [[mask]]id langevad üksteise järel. [[Keelepuu]] maski asemel vaatab meile vastu maakaart. Meile vaatavad vastu uurali keeli kõnelevad rahvad kogu oma mitmekesisuses, loomulikkuses ja [[ilu]]s. Kellelgi pole enam tarvis olla midagi muud, kui ta on. Põhjust tunda uhkust oma iseolemise üle on meil kõigil rohkem kui küllaga. Mitte ainult veresugulus ei seo inimesi. [[Armastus]] ja [[sõprus]] ühendavad neid sageli palju tugevamini. Eriti veel tänapäeva tsiviliseeritud maailmas. Kestku ja tugevnegu meie uurali keeli, ma ütleksin siingi meelsamini: tugeva uurali värvinguga keeli (et mitte öelda: uurali dominandiga keeltesegusid [---]) kõnelevate rahvaste sõpruskond. Sest armastus ja sõprus on head asjad alati ja kõikjal. (lk 2027-2028)
** [[Ago Künnap]], "Maakaart maskis: Taas uurali asjust" Akadeemia 10/1996, lk 2019-2028