Ülle Madise: erinevus redaktsioonide vahel

* Igaühel ongi võimalus hüljata valimistel vastutus ja teha salamisi pahandust. Paraku ollakse eksiteel, uskudes, et üks hääl ei loe midagi. Loeb, ja kuidas veel. Ühestainsast valijahäälest võib saada [[liblikas|liblika]] tiivalöök, mis käivitab hukatusliku sündmuste jada.

* Kuni tuleviku keeravad oma pisikeseks mänguks mõned üksikud, enamik aga pingutab Eesti nimel, elame selle üle. Mõistagi oleks parem, kui ei peaks omavahel vabaduse, rahva heaolu ja nende tagatisena ausa mõistlikkuse eest võitlema. Kui aga teiste turjal liulaskjaid saab kasvõi üks üle taluvuse piiri, siis ongi läbi.

* Kui me mängurlusele vastu ei hakka, istuvad ühel hetkel laua taga üksnes kalgid kalkuleerijad ja riigimehi üldse mitte. Mõnda aega nii ehk saabki, paigal keereldes, end ja teisi lõbustades. Pikapeale selgub, et [[tsirkus]]t on rohkem kui [[leib]]a, halvem veel: olud võivad riigimehi nõuda. Kui mängurlus on liialt pikalt kestnud, pole ennastsalgavaid [[hing]]i enam kuskilt võtta. Ometi on neid tarvis mängureil endilgi: keegi peab pühenduma, oma elujõu hinnaga pingutama, et Eesti välja vedada. Seejuures [[minevik]]ust teades, et tõelised tegijad jäävadki [[vari|varju]]. Kuldsete tähtedega kirjutavad [[ajalugu]] tihti need, kes oma asja ajavad või nahka hoiavad. Eks ta ole, tänulikkuse ootuseta pühendumine eristabki riigimeest muidumehest.

* On olnud arvukalt juhtumeid, mil Riigikogu on leidnud, et valitsuse pakutud eelnõu pole üldse vaja, ja selle vastu võtmata jätnud. Nõnda juhtubki, et kriitikud nurisevad ühekorraga nii selle üle, et Riigikogu valitsuse eelnõusid ei muuda, kui ka selle üle, et Riigikogu neid muudab või hoopis tagasi lükkab. Sel juhul teatatakse, et koalitsioon ei toimi. Kui aga fraktsioonidistsipliin on tugev, loetakse seegi halvaks. Ehk siis nagu vanas mõistujutus: ära tule ei [[tee]]d ega [[põld]]u mööda, ei [[riided|riides]] ega alasti, ei jalgsi ega [[hobune|hobusega]].

 

* Uuest õigekeelsussõnaraamatust leidsin sõna "jaroviseerima". Olin seda lapsepõlves kuulnud vahel öeldavat. Ära jaroviseeri! Ehk ära võimenda, ära reageeri üle.

* [[Euroopa Liit]]u ei maksa süüdistada selles, milles see süüdi ei ole. Tõsi ta on, et väga halvasti inglise või [[prantsuse keel]]es kirjutatud [[tekst]]i ennast ei ole liigsesse loomingulisusesse laskumata võimalik heaks [[tõlkimine|tõlkida]]. Aga miski ei sunni meid tegema halvas, ebaselges keeles seadust.

* Riigikeele sajanda sünnipäeva puhul on raske öeldagi, et seesama tekst oleks teadusbürokraatia silmis [[teadus]], kui see oleks [[inglise keel]]es.

* Eesti keel pole tarbeese, mille võib odavama ja mugavama vastu vahetada. Keel on [[mõtlemine|mõtlemise]], eneseväljenduse ja teistest arusaamise viis. Keel on mäng ja meelelahutus. Keel on rännak ja selles peitub meie esivanemate lugu. Oma keel on muu hulgas ka vastuhakk üheülbastumisele. See pole pomm jala küljes, vaid tohutu eelis.

* Kas olete sama märganud: kui inimesed pursivad võõrast keelt, ei ütle nad seda, mida tahavad öelda, vaid seda, mida oskavad. Nii on just inglise keelt võõrkeelena kõnelejate vestlus tihtipeale nagu krigin, mida tekitavad hammasrattad, mis omavahel päris täpselt ei haaku. Korralikku ülekannet ei teki. Vahetatakse päheõpitud fraase, mis tabavad mõtet ehk riivamisi.

* Paljudes valdkondades pole tehisintellekti igatseda vajagi: inimeste muresid lahendataksegi masinlikult. Paraku teevad seda inimesed.

* Kes teab, mida tahab öelda, öelgu selgesti. Või jätku pigem ütlemata.

:Seaduse headuse kriteerium on tema täidetavus ja rakendatavus: ei ole mõtet kehtestada normi, mida massiliselt ei täideta või ei saagi täita (näiteks seetõttu, et see pole arusaadav); mille täitmist ei kontrollita või ei saagi kontrollida.

:Iga uut normi kehtestades tasub aga mõelda, milline oleks elu siis, kui uus norm juba kehtiks, kas probleem, mida lahendatakse, laheneks.

 

{{Vikipeedia}}