Johannese ilmutuse raamat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
56. rida:
 
==Ilmutusraamatu kohta==
* Ka „Ilmutuse"Ilmutuse" autor, rändjutlustaja Johannes, mõtles asumisel Patmose saarel: vendi saan julgustada veel vaid kirja teel — aga kuidas? Otsesõnu ma ju rääkida ei või.
:Ajad olid juba paarsada aastat nii rasked olnud, et paljud [[hirm|pelgasid]] [[maailm]]a lõppu ja juutide hulgas levisid ammu kirjatükid, mis kirjeldasid seda kohutavates nägemustes. Me võime neid liigitada rahvalikuks õuduskirjanduseks, apokalüptikaks vms., ent tolleaegset meeleheidet see meie silma ette ei mana.
:Johannesele pakkus too "moes olev kirjandus" hea lahenduse: põrandaaluste kirjatükkide tegelased-nägemused olid ju pärit juutide pühakirjast ja seega omamoodi salakeel, mida [[kristlased]] mõistsid, keisri ametnikud[[ametnik]]ud aga mitte. Nii kirjutaski ta oma läkituse „selles"selles keeles". Läkituse sisu oli: Jumala Tall on võitnud ja jääb võitjaks; jääge ustavaks Temale — kõik muud võimurid on ainult [[Saatan]]a sulased, kes kaovad koos temaga. Võitlust Jumala ja Vastase vahel esitas Johannes üksikute vaatemängudena (nt. Naine ja Lohe). Läkituse kirjutas ta ettelugemiseks kohaliku „Suure"Suure Maa" kirikutes, kus sõnum oli usklikele selge, keisri käsknikud aga oleksid kirja pidanud lihtsalt „jälle"jälle üheks juudi õudukaks".
* [[Vello Salo]], "Kommentaar". Rmt: "Johannese ilmutus", Tallinn: Kultuurileht 2010, [[Loomingu Raamatukogu]] nr 21