Dogma: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
7. rida:
** [[Gilbert Keith Chesterton]], "Õigest usust"
 
* [Liselotte Vitzlipützli:] Oh seda [[ristiusk]]u! Ka siis, kui keegi vannub, et ta sellesse ei usu, on tal lihas ja luus tuhat viissada aastat kristlust, mis lõid meie maailma[[maailm]]a, ja ta tahab näidata, et võib olla kristlane ilma Kristuseta. Säärased on kõige hullemad: nad on dogma järgi karmid ilma [[müüt]]ide [[luule]]lise [[ilu]]ta.
** [[Robertson Davies]], "Viies osaline", tlk [[Mati Soomre]], 1990, lk 226
 
* Kas ei peaks valgustatuse ja [[kultuur]]i levitamine olema tsentraliseeritud [[riik|riigis]] lihtsam? Valitsejal on vähemasti teoreetiliselt lihtsam saavutada [[täiuslikkus]]t (milleni ta väidab enese niikuinii olevat jõudnud) kui harilikul surelikul. Sellest on kirjutanud [[Jacques Rousseau|Rousseau]]. Kahju küll, et Venemaal[[Venemaa]]l midagi niisugust ei juhtunud. Sel maal, mille paindlik [[keel]] on suuteline väljendama inimhinge kõige peenemaid nüansse, milles on otse uskumatut eetilist tundlikkust (tema muidu nii traagilise ajaloo üks häid külgi), olid olemas kõik eeldused saada kultuuri ja vaimu paradiisiks, tõeliseks tsivilisatsiooni[[tsivilisatsioon]]i lipukandjaks. Selle asemel sai temast [[igavus|igav]] [[põrgu]], kus valitsevad närune materialistlik dogma ja halenaljakad tarbijalikud püüdlused.
** [[Jossif Brodski]], "Täiel määral mitte keegi". Tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja [[Kersti Unt]]. Loomingu Raamatukogu 1991 nr 27/28