Eesti vanasõnad: erinevus redaktsioonide vahel

* Aeg annab [[hea]]d nõu

* Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju. (EVS)

* Aeg kuivatab märja [[maapind|maa]] ja pillutab [[pisar]]aid. (EVS)

* Aeg küpsetab asju. (EVS)

* Ega küsija [[suu]] peale ei lööda, aga võtja käe peale lüüakse

* Ega [[kõht]] ole narrida. (EVS)

* Ega kõik [[lumi]] lange lagedale. (EVS)

* Ega lakkudes kõht täis saa. (EVS)

* Ega magajale kassile [[hiir]] suhu jookse. (EVS)

* Ega [[mari]] enne maha lange kui küpseks saanud. (EVS)

* Ega mehe [[kübar]]at lükata, tüdruku pärg lükatakse maha. (EVS)

* Ega muidu taevasse saa, kui [[vaev]]a ei näe. (EVS)

* Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud. (EVS)

* Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis [[kõht]]. (EVS)

* Ei viletsus ([[õnnetus]]) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes. (EVS)

* Ei virgal puudu [[töö]]d ega laisal [[aeg]]a. (EVS)

* Hukka läinud [[hea]]d humalad, [[kahju]] kalleist linnastest. (EVS)

* Hulga [[vahemaa|maa]] peal läheb [[tihane]] mõtuseks. (EVS)

* Hulk kokki, lahja leem. (EVS)

* Hulk teeb hulga [[töö]]. (EVS)

* Hullul peal ([[joodik]]ul) on palju vaeva. (EVS)

* Hullul [[sõna]]d huulte peal, targal hammaste taga. (EVS)

* [[Hunt]] unustab, koer unustab, [[mees]] mäletab. (EVS)

* Häbenemine ei teota tütarlast. (EVS)

* Häbi läks härjaga randa, rannast mere jääle, kukkus sisse karsumdi. (EVS)

* Häbi nii suur kui häbenetakse. (EVS)

* Häda suurem kui käsk. (EVS)

* Hädaga peab kõik ära sööma, sealihad ja kanamunad. (EVS)

* Hädas leiab [[inimene]] [[viis]] nõu. (EVS)

* Häid sõpru hädä-ajal läheb [[sada]] loe peale. (EVS)

* Iga [[jalg]] teeb isejälgi. (EVS)

* Iga [[jutt]]u ei või [[usk]]uda. (EVS)

* Iga (kõik) katsetöö on raske. (EVS)

* Iga lind haub oma [[muna]], kägu võtab teise oma. (EVS)

* Igal maal oma viis. (EVS)

* Igal nõmmel isenimi, igal marjal isemagu. (EVS)

* Igal talul oma taar, igal perel oma viis. (EVS)

* Igamees kiidab ennast, [[rebane]] oma saba. (EVS)

* Iluga ei elata, punaga ei keedeta putru. (EVS)

* Iluga ei keedeta leent, karvaga kapsaid. (EVS)

* Ilus nägu, [[paha]] tegu. (EVS)

* Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, [[paha]] pesta peenikesta. (EVS)

* Inimene läheb [[aasta]] vanemaks, kaks targemaks. (EVS)

* Inimene läheb õnne peale, sikk sarve peale. (EVS)

* Inimene mõtleb, [[Jumal]] juhib (aitab, teab). (EVS)

* Inimene nina otsa näeb, ea otsa ei näe. (EVS)

* Isa sepp, poeg sepp, poja pojast saab mitu seppa. (EVS)

* Isa [[sõna]] enam kui ema vits. (EVS)

* [[Ise]] ees, ise rees, ise ree pära peal. (EVS)

* Ise [[mees]], ise mehike. (EVS)

* Kahju päästab [[silm]]ad lahti. (EVS)

* Kahju teeb targaks. (EVS)

* [[Kaks]] kassi ei sünni ühte kotti. (EVS)

* Kaks kolmat ei jätä. (EVS)

* Kaks uhket ei või üheskoos käia. (EVS)

* Kala otsib, kus sügavam, [[inimene]], kus parem. (EVS)

* [[Kana]] otsid, [[muna]] kaotad. (EVS)

* Kandjal ei puudu [[maapind|maa]]d ega sõudjal vett. (EVS)

* Kelle [[sõna]] kuuled, selle sulane oled. (EVS)

* Kelle tubakas, selle [[tuli]]. (EVS)

* Kellele [[Jumal]] [[amet]]i annab, sellele annab ta mõistust. (EVS)

* Kellest [[süda]] täis, sellest räägib suu. (EVS)

* Kergem laita kui paremini teha. (EVS)

* Kes [[aeg]]a viidab, see aega saab. (EVS)

* Kes ees, see mees. (EVS)

* Kes ei mõista kannatada, see ei mõista elada. (EVS)

* Kes ei tee [[silm]]i lahti, peab kukru lahti tegema. (EVS)

* Kes ei täna piskust, ei täna paljust. (EVS)

* Kes enne koitu kobistab, see vara leivameheks saab. (EVS)

* Kes enne nii tark kui pärast. (EVS)

* Kes [[hea]]d otsib, parema leiab. (EVS)

* Kes heaga ei kuule, peab kibedaga kuulma. (EVS)

* Kes kellaga [[lehm]]a otsib, see ronisaba saab. (EVS)

* Kes koerust teeb, see kolkida saab. (EVS)

* Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. (EVS)

* Kes korjab, see leiab. (EVS)

* Kes kõrgele ronib, see sügavale kukub. (EVS)

* Kes kõverust külvab, viletsust lõikab. (EVS)

* Kes leplik heaga, see leplik pahaga. (EVS)

* Kes liig palju mõtleb, jõuab vähe ära teha (teeb vähe). (EVS)

* Kes [[palju]] kõneleb, palju võltsib (valetab). (EVS)

* Kes palju [[laen]]ab, [[pea]] leinab. (EVS)

* Kes palju näeb, palju õpib. (EVS)

* Kes palju otsib (valib), pahema saab. (EVS)

* Kes pandib, see sandib. (EVS)

* Kes piskuga ei mõista elada, ei saa paljuga ammugi läbi. (EVS)

* Kes pärast [[naer]]ab, naerab kõige paremini! (EVS)

* Kes põhja joob, poja saab. (EVS)

* Kes põldu toidab, seda toidab [[põld]] jälle. (EVS)

* Kes saab santi sundida, kui [[sant]] ei taha (suuda) kõndida. (EVS)

* Kes sind naerab, sealt (sellest) mine mööda, kes sind kiidab, seal pane [[silm]]ad kinni. (EVS)

* Kes [[suu]]d ei oska pidada, peab kahju kandma. (EVS)

* Kes suureks tahab saada, hakkab väikeselt. (EVS)

* Kes targem, see tasugu, sõnaseppa seletagu; kellel palju, pangu peale; kellel liialt, lisagu. (EVS)

* Kes teab, mitu [[tuul]]t jalgade all. (EVS)

* [[Kivi]] ei jahvata ühe poolega. (EVS)

* Kivi ja kännu eest võib ennast hoida, aga mitte kurja inimese eest. (EVS)

* [[Kodu]]st varast ei saa valvata. (EVS)

* [[Koer]]a keele otsas on rohi, kassi keele otsas tõbi

* Kohus nõnda kui mõistetakse, [[õigus]] nõnda kui tehakse. (EVS)

* Kohus on kolm [[päev]]a vanem kui [[maailm]]. (EVS)

* [[Konn]] krooksatab ka, kui jalaga peale astud. (EVS)

* Konn krooksub [[kevad]]el. (EVS)

* Korra kuri ikka kooleb, halb hauda läheb. (EVS)

* Kosuta [[põld]]u, siis annab [[leib]]a. (EVS)

* Kuhu [[tuul]] tuiskab, sinna hange ajab. (EVS)

* Kuhu üheksa külvavad, ei kasva ühtigi. (EVS)

* Kui ametmees magab, [[amet]] varnas, kui põllumees magab, kasvab [[vili]] põllul. (EVS)

* Kui [[hea]] andja annab, [[kuri]] tõbinegi võtab vastu. (EVS)

* Kui [[häda]] kõige suurem, siis [[abi]] kõige lähem. (EVS)

* Kui kaks [[muna]] pärast tülis, pistab kolmas ta suhu. (EVS)

* Kui karjane karjas, teoline teol, võib ikka elada. (EVS)

* Kui kont terve, küll kont [[liha]] kasvatab. (EVS)

* Kui (kus) viga näed laita, siis tule ja aita! (EVS)

* Kui küüt kurdab, on leib otsas. (EVS)

* Kui laastu on, siis [[pada]] ei [[külm]]eta. (EVS)

* Kui last karistad, siis ära pärast kahetse. (EVS)

* Kui on lapsi leivasööjaid, siis ka lapsi laastutoojaid. (EVS)

* Kui otsas, siis hooleta, kui vatsas, siis vaevata. (EVS)

* Kui [[raha]] loetakse, mine välja, kui tööd tehakse, tule ligi! (EVS)

* Kui raha räägib, on ilm vait. (EVS)

* Kui saab [[sant]], saab ka juht. (EVS)

* Kui saapa [[õigus]] kadunud, ei kõlba pastla õigus ühtigi. (EVS)

* Kuidas [[mees]], nõnda palk. (EVS)

* Kuidas [[mets]]a hõigatakse, nõnda mets vastu kostab. (EVS)

* Kuidas mõtted, nõnda teod. (EVS)

* Kuidas [[nimi]], nõnda vili. (EVS)

* Kuidas sina mulle, nõnda mina sulle. (EVS)

* Kuidas söödad, nõnda lüpsad. (EVS)

* Kuidas tibu, nõnda [[tervis]]. (EVS)

* Kuidas [[töö]], nõnda palk. (EVS)

* Küünlakuuse sula vastab vastlakuu ära. (EVS)

* Küüru teise seljas näeb igamees. (EVS)

* Käed annavad, küünarnukid kisuvad tagasi. (EVS)

* Käed teevad [[töö]]d, [[pea]] toidab. (EVS)

* [[Käsi]] peseb kätt ja kaks kätt pesevad palet. (EVS)

* Käsk vanem kui käsutäitja. (EVS)

* Kätel otsid, jalal leiad. (EVS)

* [[Kõht]] isand, sina ta sulane. (EVS)

* Kõht kõige kurjem kubjas taga sundimas. (EVS)

* Kõige parem perenaine see, kellest kõige vähem räägitakse. (EVS)

* Kõik ajab oma aega taga. (EVS)

* Kõik ei ole [[mesi]], mis magus (tilgub). (EVS)

* Kõik herned ei kee korraga pehmeks. (EVS)

* Kõik [[inimesed]] ei ole ühe veega ristitud. (EVS)

* Kõik kurjad kositakse, kõik viletsad viiakse, tõbist (tõvealust) ei vii keegi. (EVS)

* Kõik omal ajal. (EVS)

* Kõik [[saks]]ad rikkad, kõik talupojad vaesed. (EVS)

* Kõik [[sügis]]ed ei ole salvetäidjad. (EVS)

* Kõik talupojad targad, kõik [[saks]]ad suurelised. (EVS)

* Kõik võib olla, kõik võib tulla ja ka mina parun olla. (EVS)

* Kõikumata [[õnn]]el ei ole köit tarvis. (EVS)

* Kõnele muudega vähe, enesega palju. (EVS)

* [[Kõrts]] ei ole põrguhaud ega kirik taevariik. (EVS)

* Kõrts kuradi kabel. (EVS)

* Kõrtsmik sandi sulane, mustlase ilalakkuja. (EVS)

* Kõva [[jutt]] jääb kõrva, salajutt läeb [[saun]]a. (EVS)

* Kõver [[käsi]] teeb uksed lahti. (EVS)

 

==L==

* [[Laen]] kerge anda, raske tagasi saada. (EVS)

* Laena nii kaua teistele kui [[ise]] laenama lähed. (EVS)

* Lõigatud laps kardab nuga. (EVS)

* Lõikuse ajal on kannad kurdid. (EVS)

* Lõpeb üks töö, algab teine töö. (EVS)

* Lõpp iga asja kroon. (EVS)

* Maad küntakse mitu korda, seemet [[külv]]atakse üks kord. (EVS)

* [[Maailm]] läheb vanemaks, [[inimesed]] targemaks. (EVS)

* Maarjapäevast mees lihavaagnale ja härg heinasõimele

* Madal [[mets]] saab enne maasika kui kõrge. (EVS)

* Nälg ei jätä nuga tuppa. (EVS)

* Nälg keedab magusa leeme. (EVS)

* Nälg [[naer]]ab [[noor]]e naise, tühi kõht tüdruku. (EVS)

* Nälg näitab, oht õpetab. (EVS)

* Nõid [[naer]]ab nõida. (EVS)

* Nõnda kui mina metsale, nõnda [[mets]] minule. (EVS)

* [[Nõu]] aitab [[mees]]t, nõõ hoost. (EVS)

* Nõuga tehakse paremini [[töö]]d kui suure väega. (EVS)

* Oma [[leib]] kõige magusam. (EVS)

* Oma leib toidab, oma ramm toedab. (EVS)

* Oma pesa kuldne pesa. (EVS)

* Oma põld, oma põrsas. (EVS)

* Oma [[suu]] on ikka lähem kui teise suu. (EVS)

* Oma [[süü]]d ei tunne keegi. (EVS)

* Oma tarvidus on kõige parem kubjas. (EVS)

* Oma teenitud leib on magus. (EVS)

* Omad vitsad peksavad kõige valusamini. (EVS)

* Omaga saab [[inimene]] enesele vaenlasi. (EVS)

* On sul [[häda]], kaeba enesele. (EVS)

* Ootajal pikad [[silm]]ad. (EVS)

* Ootamata [[võõras]], varumata [[vara]]. (EVS)

* [[Oras]] ei ole veel salves. (EVS)

* Orasest tunnukse vilja, tegudest inimest. (EVS)

* Ori oskab orja õpetada, varas varast nuhelda. (EVS)

* Orjast saab osa jagaja, päevalisest palga maksja. (EVS)

* Raiskab (joob) rohkem kui jaksab teenida. (EVS)

* Raske on rebasel regi vedada (järele võtta). (EVS)

* Rauda tao, kui ta palav! (EVS)

* Rebase [[kavalus]]e võidab karu. (EVS)

* Rebasel on enam kui üks urgas. (EVS)

* Ree ja ratta [[surm]] on ikka tee pääl

* [[Riided]] teevad mehe meheks. (EVS)

* Riie ei riku meest. (EVS)

* Sajusel [[ilm]]al sõidab saks, udusel hulgub [[hunt]]. (EVS)

* [[Saks]] saadab koera, koer ajab saba, saba ajab sabaotsa, ots ütleb: karvad, karake [[ise]]! (EVS)

* Saksa katel keeb salaja ([[kaua]]). (EVS)

* Saksa [[keel]] ja hõberaha käib kõige [[maailm]]a läbi. (EVS)

* Saksa [[uni]] on sandi söömaaeg. (EVS)

* Salajutt läheb haisema. (EVS)

* Sandi vagu pikk, oder ahtakene. (EVS)

* Sandikepp ei saada taevasse ega siidriie põrgusse. (EVS)

* [[Sant]] otsib naist, [[naine]] enese [[kõrv]]as. (EVS)

* Sant tänab kuni [[suu]] märg. (EVS)

* Seda [[lammas]]t pöetse, kel villa on. (EVS)

* Seda ma kuulen! ütles kurt kõrvalopsu saades. (EVS)

* Seni põlv põlvekene, kui pole [[suu]]l sulgejada ega [[keel]]el köitjada. (EVS)

* Seni võtab lühike marja [[maapind|maa]]st, kuni pikk kummardab. (EVS)

* Sepik sööb [[vana]] leiva ära. (EVS)

* [[Sepp]] sööb selget [[leib]]a, selgemat veel sepa [[naine]]. (EVS)

* Sikul sarved enese (selja) poole. (EVS)

* [[Silm]] ei saa täis nägemisest, [[kõrv]] kuulmisest. (EVS)

* Silm kuningas, [[käsi]] tegija. (EVS)

* Silmad jäid õue. (EVS)

* Silmad näevad enam kui silm. (EVS)

* Silmadega sööb enem kui süda (kõht) vastu võtab. (EVS)

* Silmavesi vihtlemise eest, suits sauna kütmise eest. (EVS)

* Sina [[vana]]ks, mina [[noor]]eks, kuu kullakarvaline! (EVS)

* Sinna peab talb minema, kuhu kirves taob. (EVS)

* Sirbi järele käib ader. (EVS)

* Sitast ei saa siidi, kanapasast kalevit

* Sitikal siledad tiivad, tartlasel targad [[sõna]]d. (EVS)

* Soe tuba, magus [[jutt]]. (EVS)

* Soe [[vihm]] [[vend]], udu onupoeg. (EVS)

* Soojalt suhu, palavalt parda. (EVS)

* [[Sool]] ja sabata silk on vaeslapse võileib. (EVS)

* Sool, [[leib]] teeb paled punaseks. (EVS)

* Soos, seltsis ikka suttareid, pesakonnas pergeleid. (EVS)

* Sügisel suured söömad, kevadel keed magusad. (EVS)

* Sündinud asju ei või parata. (EVS)

* [[Süü]] ühte, [[patt]] pooleks. (EVS)

* Süüd katlal, süüd kaanel. (EVS)

* Sõber, kui laenad, vaenlane kui kätte küsid. (EVS)

* Sõber muretseb sõbra eest, Jumal kõikide eest. (EVS)

* Sõber sõbraks, (aga) kaup kaubaks. (EVS)

* Sõber [[vesi]] niisama kui vaenlase mesi. (EVS)

* Teistele anna kõik andeks, enesele mitte! (EVS)

* Teng pane paika häil [[päev]]il, tarvis hädäpäevil! (EVS)

* Terve [[jalg]] läheb [[töö]]le, haige ahju peale. (EVS)

* [[Toit]] ei ole iial palavam kui tulelt lauale tuues. (EVS)

* Truu sulane, [[õnn]]elik [[peremees]]; truu ümmardaja, õnnelik perenaine. (EVS)

* Töö inimest toidab, [[laiskus]] teda rikub

* Töö juurest vaata naist, [[kirik]]u juurest hoost. (EVS)

* Töö kiidab iseennast. (EVS)

* Töö kiidab tegijat, loom loojat. (EVS)

* Töö maksab kopika, amet kaks. (EVS)

* Töö on [[oma]] käega teha, palk ei ole oma käega võtta. (EVS)

* Töö tehtud, [[hea]] hingata. (EVS)

* Töö teisele, õpetus omale. (EVS)

* Unustatud asi langeb lausa vette. (EVS)

* [[Unustamine]] parem kui kättemaksmine. (EVS)

* Usin läheb hukka, kärme läheb kärna, iluke elab ikka ilusasti edasi. (EVS)

* Usin läheb [[siga]]dega magama, tõuseb [[kana]]dega üles. (EVS)

* Usinus austus, [[laiskus]] häbistus. (EVS)

* Usinus toob [[leib]]a, laiskus [[nälg]]a. (EVS)

* Usu [[mees]]te sõna, küll siis õndsaks saad! (EVS)

* Usu suu sõbrale, aga ära usu [[süda]]nt! (EVS)

* Vana arm vana karm

* Vana hobune valjaste tõttu, vana [[inimene]] riiete tõttu ilus. (EVS)

* Vana inimene ja heinakoorem on üks. (EVS)

* Vana inimest õpetada niisama kui surnut arstida. (EVS)

* Vanad [[päev]]ad, vaeva päevad. (EVS)

* Vanal on sitkem [[hing]] kui kassil. (EVS)

* Vanal valus hammas. (EVS)

* Vanal vara parem, kirstu kaas kindlam. (EVS)

* Vanus võidab, aiatagune tahab. (EVS)

* [[Vara]] naerdakse, [[hilja]] nutetakse. (EVS)

* Varane vares pühib nokka, hiline siputab tiibu (pühib nokka). (EVS)

* Varane vasikas läheb metsa (paska). (EVS)

* Varas jätab varna seina, [[tuli]] ei jäta sedagi. (EVS)

* Varas otsib [[öö]] hõlmast varju. (EVS)

* Varas varastab varga takka. (EVS)

* Varastatud karul ei kasva karvu. (EVS)

* Varastatud leival [[veri]] sees. (EVS)

* Varastatud [[vara]] sulab varem (ennem) kui [[lumi]]. (EVS)

* [[Vares]] ei lähe valgeks, kui [[palju]] ka pesed. (EVS)

* Vares vaagub [[ise]] [[oma]] pesa üles. (EVS)

* Virk vigasid parandab, laisk laiali laotab. (EVS)

* Virulane vilja punnib, harjakas aganaid punnib. (EVS)

* Voolas vesi ei lange ikka merre. (EVS)

* Voon läheb vähjalt villu otsima. (EVS)

* Voos [[vana]] vanetab, kaks lapse kasvatab. (EVS)

* Väike varas võlla, suur tõlda. (EVS)

* Väravas varsa kaupa, tänavas täku kaupa. (EVS)

* Väsib andja, ei väsi võtja. (EVS)

* Õigus õieli all, kõverus kõhuli peal. (EVS)

* Õiguse vastu ei saa ükski. (EVS)

* Õlu tehtud [[mees]]tel juua, kali naistel kallutada. (EVS)

* [[Õnn]] ei ole nii tähtis kui arvatakse (paljud arvavad). (EVS)