Maarja Merivoo-Parro: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
4. rida:
* Raadiopäeviku pidamise [[aasta]] osutus veidraks üleminekuajaks. Nüüd [[tekst]]e üle lugedes imestasin, kui äsja meil oli see kadunud [[eile|eilne päev]] ja kui teistmoodi kõik oli.
* [[Ajaloolane|Ajaloolasena]] olen alati väga tänulik, kui leian mingit perioodi uurides võimaluse piiluda toonase [[mentaliteet|mentaliteedi]] telgitagustesse.
* Palju on valehäbi, haiguse[[haigus]]e kui probleemi vähendamist ja juttu sellest, et [[mask]]iga pole olla nii hea kui ilma. Täpselt samad teemad olid üleval siis, kui [[kondoom]]ide kasutamist juurutati. Maskid ongi justkui 21. sajandi kondoomid, kuna seovad individuaalse vastutuse[[vastutus]]e rahvatervisega.
* Näis, et paljud valivad probleemi eitamise või vähendamise tee, kuna [[tõde]] oleks liiga raske ja masendav kanda. Parafraseerides klassikuid: olukord on sitt ja see ei pruugi seekord olla meie tuleviku[[tulevik]]u väetis.
** Intervjuu: Mariliis Mõttus, [https://www.muurileht.ee/kiirkohting-maarja-merivoo-parro/ "Kiirkohting: Maarja Merivoo-Parro"] Müürileht, 30.11.2020
 
* Keskmiselt vanades [[Hollywood]]i filmides kohtab ikka ütlust ''plant-pet-baby'', mis markeerib noore [[täiskasvanu]] [[vastustunne|vastustunde]] kasvamise ja kasvatamise arengufaase. Ehk et kõigepealt tuleb õppida elus hoidma [[taim]]e, seejärel [[lemmikloom]]a ja alles siis saab [[laps]]e peale mõtlema hakata. Sotsioloogid väidavad, et meist ikka sammukese ees olevas läänemaailmas[[läänemaailm]]as on see mudel pisut muutunud ja väga levinuks on saanud skeem ''plant-plant-plant'', ehk taim, siis teine taim ja siis veel taimi.
* Juba ammuilma pole inimeste bioloogiline [[küpsus]] järglasi saada ja sotsiaalne küpsus sellega päriselt pihta hakata käinud käsikäes. [[Kool]]ikohustus ja -privileeg on tõeline [[lapsepõlv]]e pikendus ja on riike, kus ka [[tudeng]]eid ja noori täiskasvanuid käsitletakse mitte omaette üksuste, vaid tuumikperekonna osana.
* Enda sisse vaatamine polegi aga nii lihtne, eriti kui vilkuvad [[ekraan]]id pidevalt ''persona'' peegeldusi otsimas ja nii pole haruldane, et [[Bali]] saare palmi all võib vastust küsimusele "kelleks sina suurena saada tahad?" küsida üks [[keskealine]] inimene teiselt.
* Eestiski on [[tõmbekeskus]]tes hinnatase muutumas üha utoopilisemaks ja nagu reedeses Sirbis juttu oli, on [[normaalsus]]est saanud [[luksus]] ja üha enam elavneb mikrokorterite turg, kus laste jaoks ruumi pole. Küll aga on seal ruumi taimedele. Neid on igas suuruses ja igas nõudlikkuseastmes, nad teevad õhu paremaks, nad lasevad silmal[[silm]]al puhata, neid saab pikaks ajaks üksi jätta ja nad tekitavad tunde, et [[kodu]] pole ainult neli seina.
* [[Puukallistamine]] pole enam naljakas diagnoos, vaid normaalne poseerimisviis: rohelus kui selline tundub fotogeeniline nii [[lennuk]]i illuminaatorist kui autoaknast vaadates.
* Sõjajärgse [[Ameerika]] elustandardi juurde käis oma [[maja]] koos aiaga. Nüüd on isiklik õueala väga vähestel ja [[loodus]] on kolitud tuppa. Suured lille-eksportijad – nagu näiteks [[Holland]] – on juba aastaid nautinud käibe kasvu. Taimepidamise laienemine on teinud sellest ka turvalise ja laigiküllase [[Instagram]]i-trendi, mis aitab üle [[suunamudija]]tel elada need päevad, mil justkui midagi erilist oma elus ei juhtugi, aga postitama ju tingimata peab.
* Ega taimed ka lollikindlad pole ja kogenematu rohenäpp võib oma nunnudest üsna lihtsasti ka ilma jääda. Katsetamine on aga endiselt väga turvaline: pole olemas taimekaitse organisatsioone, kes inimeste kodudes[[kodu]]des reide teeks ja halvasti hooldatud, üle- või alakastetud lehelised omanikelt võõrandaks ja omanikud endid [[politsei]]le üle annaks.
* Mis seal salata – kõigil mu enda taimedel on ka [[nimi|ristinimed]] olemas. On silmatorkavad Hafez ja Rumi, on laialeheline Leelo, kes on sama positiivne kui üks samanimeline Stanfordi eestlane ja on ka natuke kapriisne Mimmu, kes laotab oksi võluvalt üle mu [[riiul]]ite.
* Minu mõlemad [[vanaisa]]d panid samuti taimedele nimesid ja jälgisid nende kasvu hoole ja armastusega. Vahe oli selles, et need nimed ei kuulunud surnud pärsia poeetidele, vaid nende oma ihuviljade ihuviljadele, ehk [[lapselaps|lapselastele]]. Minu, mu venna ja nõbude nimelised kuused kasvavad nii Põhja-Eesti rannakülas kui Kirde-Eesti põlevkivi maastikul ning nende käekäigule elab endiselt kaasa kogu suguvõsa.
* Vanade eestlaste jaoks olid [[hiis|teatud puud ja nende kooslused]] pühad paigad, kus esivanemate hingi teenida. Ehk ongi sellepärast nii valus iga kord, kui keegi kuskil [[saag|sae]] käima tõmbab.
** [https://kultuur.err.ee/1014589/maarja-merivoo-parro-rohelised-lapsed "Rohelised lapsed"] ERR, 16.12.2019 (Raadio 2 saate "Maarja varia" tekst)
 
* Kui hakkasime [[koer]]a võtma, siis öeldi, et need [[karv]]ad hakkavad olema igal pool. Elujulgust täis noorte inimestena olime veendunud, et meil ei hakka, sest meie kavatseme need lihtsalt ära [[Koristamine|koristada]]. Meile ei jõudnud kohale, et isegi kui me koristame kõik ära, ma mõtlen absoluutselt kõik ära, lapiga, harjaga, [[luud|luuaga]], tolmuimejaga[[tolmuimeja]]ga, kleeprulliga, siis 15 minutit hiljem pole seda tööd[[töö]]d ja vaeva enam näha. Küll aga valget[[valge]]t ja pehmet [[DNA]]-d. Kõikjal, kus meie tondike on otsustanud istuda, lamada, kõndida või kasvõi lihtsalt seista ja hingata.
* Öeldakse, et see [[kasvatus]]e värk ei ole lineaarne ja et see kõik on üks tohutu [[kompromiss]]i kunst. Inimene aga mõtleb ikka, et temal mitte, temal läheb vot nii ja nii ning kasvatamine on lihtne, tuleb ainult… Ja siia siis kõik need klišeed inimestelt, kellel [[laps]]i pole ja kes on seetõttu teoorias[[teooria]]s väga tugevad.
* Eks [[teooria]]s ongi tugevad need, kel puudub [[praktika]]. Nii kui tuleb praktika, siis hakkab teoreetiline [[enesekindlus]] tükk-tüki haaval maha pudenema, ära sulama või siis suure kaarega kokku kortsutatult [[prügikast]]i poole lendama.
* Kuni elu on sind läbi nätsutanud ja mitte miski enam kulmu[[kulm]]u ei kergita, vot siis koorub sellest praktikast [[elutarkus|elutarku]]. Umbes nagu [[muna]]st koorub [[lind]], kes natuke kuivab ja kosub, avab siis [[tiivad]] ja lendab kõrgel kultuurmaastiku kohal ja leiab sellise [[perspektiiv]]i, mida ei olegi võimalik ette kujutada, ainult kogeda.
** [https://kultuur.err.ee/1088498/maarja-merivoo-parro-omad-loorberid-peksavad "Omad loorberid peksavad"] ERR, 11.05.2020 (Raadio 2 saate "Maarja varia" tekst)