Erinevus lehekülje "Feminism" redaktsioonide vahel

Lisatud 1620 baiti ,  11 kuu eest
resümee puudub
[[File:Czarny protest inicjatywy Ratujmy Kobiety 2016 10 01 w Warszawie 01.jpg|pisi|Naiste meeleavaldus Varssavis, 1. oktoober 2016.]]
'''Feminism''' on poliitiline liikumine ja ideoloogia, mille aluseks on eeldus, et naistel peaks olema ühiskonnas samasugused õigused ja võimalused kui on meestel. Vaatamata tõigale, et termini ''feminism'' leiutas prantsuse utopistlik sotsialist [[Charles Fourier]] juba 1837. aastal ning naiste organiseerunud võitlus võrdsete õiguste eest kestab juba 19. sajandi keskpaigast saati, olles jõudnud vahepeal lääneriikides selliste saavutusteni nagu hääleõigus valimistel, õigus mehe loata tööl käia ja isiklikku pangaarvet omada ning õigus juhtida autot (mida kõik riigid tänini ei tunnista), on feminism ühiskonna mõne osa (peamiselt meeste ja religioosse fundamentalistide) jaoks tänini uudne ja hirmutav.
 
 
* Feminismi mõiste on kasutusel olnud juba üle poole sajandi. Feministlikust mõtteviisis saab – ja tulebki – eristada tasandeid akadeemilisest feminismist radikaalse [[aktivism]]ini. Aga ikka mõjub see [[sõna]] mõnele ühiskonnagrupile kui [[punane]] [[rätt]] härjale. Äkki asi ongi selles, et kuigi kõik teavad, et härg ei reageeri värvile, vaid liigutustele, ollakse ikka punase räti [[metafoor]]is kinni?
** [[Reet Varblane]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/feminism-on-protsess/ "Feminism on protsess"] Sirp, 13.03.2020 (intervjuu [[Jenna C. Ashton]]iga)
 
 
* Mina igatahes loodan, et feminism aitab mehelikkuse defineerimisel kaude kaasa. Ei, ma ei arva, et feminism peaks või tohiks seda uut mehelikkust defineerida. Piisab, kui see on toeks.
** [[Jüri Kolk]], [https://feministeerium.ee/utoopiasari-emane-sinivaal/ "Utoopiasari. Emane sinivaal"]. Feministeerium, 16. juuni 2020
 
 
* Ma olen feminist. Olla feminist tähendab tahta [[vabadus]]t, [[õiglus]]t ja võrdsust naistele. Nagu teisedki poliitilised liikumised, on feminism segu kriitilisusest ja utoopilisusest. Feminism kritiseerib seksismi pahesid, kuid pakub ka nägemust vabadusest. [---] Aga feminism on ka [[utoopia]], nägemus paremast [[maailm]]ast. Feminism on võitlus, et kaotada seksism, et luua mitteseksistlik ühiskond, kus feminismi ei oleks enam vaja. Lühidalt öeldes on feminismi eesmärk muuta iseennast mittevajalikuks.
* Me väitleme võrdsete [[õigus]]te teemal naistele mitte sellepärast, et [[naine|naised]] omaksid iseloomulikku grupiidentiteeti või teatud kindlaid jooni, vaid seetõttu, et kõigil inimolenditel peaksid need õigused olema. [[Teooria]]d naiste või [[mees]]te olemusest ei puutu siin asjasse. (Selge see, et naised ei ole mehed. Aga see ei ole asja tuum.) Kui mõned feminismivastased on veendunud, et kõik naised jagavad sama platonlikku olemust; olemust, mis mitmel moel mitte ainult ei erine mehe omast, vaid on mehe platonliku olemusega võrreldes alaväärtuslik, ei anna see neile veel põhjust eitada naiste inimõigusi. Kui nad just ei ole valmis oma [[loogika]]ga lõpuni minema ja deklareerima, et naised on alamad [[inimene|inimesed]] või ei olegi üldse inimesed.
** [[Toril Moi]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/naised-sugu-soolisus-ja-vabadus/ "Naised: sugu, soolisus ja vabadus"] Sirp, 03.07.2015, tõlkinud Lea Larin ja Roosi Talvik
 
 
* Feminismi teine laine tõusis võimsalt Betty Friedani raamatuga "The Feminine Mystique", mis kirjeldas haritud koduperenaiste tühja ja rõhuvat [[elu]]. 20. sajandi keskpaiga tuumikperekond paljastati sellena, mis see kahtlemata oli: meeste domineeritud ühiskonna alustala, mille funktsioon on hoida naised eemale [[poliitika]]st ja vaimsest iseseisvusest, et nad jätkuvalt [[töö]]taks [[kodu]]s tasuta oma mehe jaoks. [[Abielu]]st sai feministliku arusaama järgi [[vangla]], mis võtab naiselt [[väärikus]]e, tambib ta [[rääkimine|kõnelevaks]] kodumasinaks ja röövib tema isikupära. Vabadus tähendas murda end kodust välja ja teostada end professionaalselt, leida oma hääl ja [[unistus]]ed.
* 1990. aastal kuulutas Camille Paglia, et [[Madonna (laulja)|Madonna]] on feminismi tulevik. Tema arvates kartis toonane Ameerika feminism maskuliinsust. Madonna oli tema jaoks naiselikult jõuline mehi armastav eeskuju. Paglia janunes eelkõige feminismi järele, mis oleks seksuaalselt vabastav ja libertaarlik. 90ndad ja 2000. aastate esimene kümnend on minu hinnangul sellest hoiakust kantud postfeminismi kõrghetk. Selle nihke selge väljendus oli personaalse lahtihaakimine poliitilisest – mantra, mis minu silmis defineerib 70. aastate feminismi. "Uusfeminist" oli seksikas, šikk, positiivne ja võimestav ning vastandus populaarsele kuvandile vanast feministist, kes oli [[puritaan]]lik kuiv [[snoob]].
* Enne suuri platvorme passiti nišifoorumites, mille sisu oli laiema avalikkuse eest peidetud ning peavoolul oli palju lihtsam uskuda, et naiste [[progress]] on indiviidis endas kinni, kui linnulennult vaadates paistsid ettevõtted ja riigivõim naisi aktsepteerivat. [[Koduvägivald]] ja seksuaalvähemuste probleemid olid 15 aastat tagasi üsna varjatud nende eest, kes seda ei kogenud, adekvaatne pilt oli vaid spetsialistidel. Inimestel polnud võimalik anonüümselt jagada oma lugusid, mida kogu maailm saab Redditist vabalt lugeda. Aga ka misogüünial põhinevatel kogukondadel polnud võimalik globaalselt organiseeruda nõnda nagu sellel kümnendil. Pärast seda, kui naised on pidanud end kaitsma nii kultuuritarbijatena kui ka -loojatena, on tarbimiskultuuris isiklikust taas poliitiline saanud. Tarbimiskultuur on näiteks mängukultuur, kus su identiteet mängijana on otseselt seotud sellega, milliseid mänge sa omad ja hindad ning millised poliitilisi signaale sa sellega kogukonnale saadad. Postfeministlik vaatepunkt paistab nüüd neljanda laine kontekstis üdini naiivne.
** [[Elise Rohtmets]], [https://feministeerium.ee/koduperenaised-karjaar-ja-seksuaalne-vabadus-postfeminismi-mitu-nagu/ "Koduperenaised, karjäär ja seksuaalne vabadus. Postfeminismi mitu nägu"] Feministeerium, 28.11.2019
 
 
* Neoliberalistlik feministlik subjekt usub, et väärib avalikus sfääris edu ning selle saavutamine sõltub vaid tema ettevõtlikkusest. Ta suurendab oma sotsiaalset kapitali, esitamata võimustruktuuride kohta tülikaid küsimusi. Talle sobib õhuke [[riik]], mis laseb tal oma [[raha]]ga vabaturul ise valikuid teha. Kuna ta kannab feministi silti, peab neoliberaalne feministlik subjekt ennast valikuvabaduse ja emantsipatsiooni ideede kandjaks. Sellele pildile ei mahu aga ebamugavad nähtused, nt jätkuv ebavõrdsus, seda nii naiste ja meeste, aga ka eri ühiskonnakihtide naiste vahel. Naised on pääsenud [[ülikool]]i ja tööturule, aga alamakstuna, jätkuvalt nõutakse, et naine oleks surmani prink ja veetlev, kuhugi pole kadunud seksuaalsed topeltstandardid ja naiste õlule jääb topelttööpäev (praeguses kriisiolukorras on see teravalt nähtav). Selle kriitilise stsenaariumi järgi meelitatakse naised feminismihõngulist sõnavara kasutades üha ebakindlamale tööturule ja tarbima ning emantsipatsiooni sildi all jääb kriitilise tähelepanuta üha intensiivistuv ebavõrdsus.
* Naistel on küll palju vabadust, nad on avalikus elus üha nähtavamad ja feministlikud loosungid on harjumuspäraseks muutunud, kuid selle hinnaks on poliitilistest nõudmistest loobumine, feminismi taandamine isiklikuks valikuvabaduseks ja tarbijakodakondsuseks (''consumer citizenship''), kus kodanikukohus väljendub vastutustundlikus tarbimises.
** [[Raili Marling]], [https://sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/neoliberalism-ja-feminism-vastased-voi-liitlased/ "Neoliberalism ja feminism: vastased või liitlased?"] Sirp, 27.03.2020
 
 
* [[Feminism|Feministlikus]] kontekstis on n-ö avatud kriitika eelistamine problemaatiline. End feministlikuna positsioneeriv Eesti kriitik saab niimoodi uurida vaid neid tekste, kus feminism on kuidagi tematiseeritud ja keskne: kus kriitik asub teele ja kohtab protsessi käigus feministlikke mõttekäike. Näiteks tundub sellises survekliimas [[Virginia Woolf]]i, [[Leïla Slimani]], [[Kadri Kõusaar]]e ja [[Chimamanda Ngozi Adichie]] tekstide analüüsimine feministlikust perspektiivist aktsepteeritav. [[Ene Mihkelson]]i, [[Jaan Kaplinski]], [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]] ja [[Haruki Murakami]] loomingu feministlik eritlus aga näib pingutatud, pealesurutud ja kohatu.
:Kui aga ikkagi kangekaelselt feministlikku raami kasutada, võib eesti kultuuriarvustuse skeenest kostuda sügavale lõikav – ehkki tihti sosistatud – solvang: ta surus oma (imporditud) teooria tekstile peale, nii nagu eesti naised suruvad läänest smugeldatud feministlikud loosungid eesti meestele peale, kahjustades nende enesehinnangut.
* Siiski on feministlik kriitika ajaliselt väga pikk, aeglane ja tihti ka väga vaikne projekt, mille eesmärk on iseenese järkjärguline kustutamine, mis saab juhtuda siis, kui kaovad süüdistused mitte-autentsuses ja möödalugemises. Kui need vastandumised hajuvad, siis kaob ka vajadus terava feministliku kriitika järele. Eestis on sellise staadiumini jõudmiseks vaja veel üsnagi palju tööd teha.
** [[Merlin Kirikal]], [https://feministeerium.ee/kas-kirjanduskriitikast-kui-aktivismist-piisab/ "Kas kirjanduskriitikast kui aktivismist piisab?"] Feministeerium, 23.04.2020
 
 
{{Vikipeedia}}
30 662

muudatust