Muuseum: erinevus redaktsioonide vahel

* Teatud mõttes on mets ainus tõeline [[Eesti Rahva Muuseum]] - püha [[kiri]], milles on kõik sees. Mets võiks olla [[eestlased|eestlase]] kolmas [[kirjaoskus]], [[mitmiktaju]] kiirendi. Meie vana [[kultuur]] on [[puu]]st ette tehtud ja niivõrd massiivne, et võib-olla just seetõttu pole me osanud seda lihtsalt tähele panna. (lk 35)

* Mind tõmbavad ligi ellipsis, ütlemata jäetu, vihje, sõnaosav tahtlik [[vaikimine]]. Minu silmis on ütlematajäetul suur vägi: tihti soovin ma, et terve [[luuletus]] piirduks selle sõnavaraga. See sarnaneb nägematule: näiteks [[varemed|varemete]] väele, kahjustatud või lõpetamata kunstiteostele. Sellised teosed[[teos]]ed viitavad paratamatult laiemale kontekstile[[kontekst]]ile; nad jäävad kummitama, sest nad pole tervikud, ehkki terviklikkusele on vihjatud: vihjatakse teisele [[aeg|ajale]], [[maailm]]ale, milles nad olid terved või oleksid terved olnud. Pole olemas [[hetk]]e, mil nende esimene [[kodu]] tunduks olevat muuseum.

* Millegipärast ei saa ma lahti kujutluspildist, et praegune kaldus [[maja]] on uue kunstimuuseumi [[makett]]. [[Arhitekt]]id ja [[skulptor]]id teevad makette enamasti ettepaneku peale või proovitööna. Makett on suurema [[idee]] vähendatud teostus: see ei ole nii kallis ja peenelt viimistletud kui valmishoone, selle tugevus seisneb pigem idees[[idee]]s kui teostuses.

* Võib-olla on [[Tartu kunstimuuseum]] üks esimesi Eesti riiklikke muuseume, kus kitsas eelarveolukord on pööratud nagu auguline [[vooder]] uhkelt väljapoole ja loodud sellega omalaadne, kriitiline esteetika.